Marakai (isp.: Maracay [maɾaˈkaj]) om lidn Venesuelan pohjoižes. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Aragua-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Faktižen lidnan znamasine pala mülüb Žirardo-municipalitetha.

Marakai
Maracay
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venesuel
Eläjiden lugu (2011) 407,109 ristitud
Pind 311,57 km²
Marakai Maracay
Pämez' Pedro Bastidas
(kül'mku 2008—)
Telefonkod +58−243
Aigvö UTC−4

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud oficialižikš Diego de Banjos-episkopal vn 1701 5. päiväl keväz'kud. Ühthižen versijan mödhe, lidn om nimitadud sijaližiden indejalaižiden vejan mödhe, «marakajo»-sana znamoičeb «pen' tigr». Marakai šingotihe lujas Huan Visente Gomes-diktatoran ohjandusen aigan (1908−1935), arni se mez' käski sauda lidnas nenid objektoid: triumfaline bembelüläh, härgiden torg (ispanižen Sevil'jan torgun kopii), operteatr, zoopark, «Jardín»-adivpertin (Garden Hotel) kompleks attrakcionoidenke i saduidenke. Gomes koli Marakaiš, hänen mavzolei i muštnik oma olmas lidnas.

Nened ižandusen sarakod oma šingotadud Marakaiš: bumagaine tegimišt, cementan pästand, himikatoiden tehmine tekstilin täht, kanghiden tegijad edheotandad, sömtegimišt, muilan i parfümerijan tehmine, ambluzvaroiden i štucertuikutimiden valdkundaližed tegimed. Lidn om maižanduseližen rajonan keskuz (saharrogo, tabak, kofe, kakao, järed sar'vikaz kabjživatišt), parččomad oma levitadud.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase 25 km suvhe Kariban meren randaspäi, 412..894 m korktusil, 445 m keskmäižel korktusel valdmeren pindal päl. Mägisel'g om lidnan da valdmeren keskes. Matkad Karakashasai om 80 km päivnouzmha.

Klimat om ekvatorialine, päivän lamuz om +25..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 920 mm vodes. Vihmsezonal (semendku-kül'mku) paneb 100..200 mm kus, kuivsezonan aigan (tal'vku-sulaku) paneb ühthemänho 10 mm.

Marakai jagase kahesaks tulendaks (üks'lugu isp.: parroquia).

Eläjad vajehta

Vl 2011 lidnan ristitišt oli 407 109 eläjad, štatan nelländez. Vl 2011 kaik 1 212 981 ristitud elihe lidnaglomeracijas 915 km² pindal, vodele 2021 sen ristitišt tegihe 1 576 451 eläjad. Ühesa municipalitetad mülüdas sihe kogonaz, kaikiš suremb om Žirardo.

UNEFA-sodauniversitetan päkampus sijadase lidnas. Valdkundan üks' kahtes sodail'mbazaspäi, desantan openduzkeskuz i tankdivizii oma läz lidnad.

Homaičendad vajehta