Maorin kel' (ičeze nimituz om Te reo Māori) om avstronezine kel', sil pagištas maorilaižed Udes Zelandijas. Se om üks' valdkundan oficialižiš kelišpäi, toine om anglijan kel'. Maorin kelen lähižed keled oma, ozutesikš, samoan kel' i havajan kel'.

Kelen igä om 800..1000 vot. Sil om äi paginoid. Pagižijoiden lugu om läz 160 tuhad ristituid tämbäi. Opetas kel't školiš.

Erased maorin kelen vaihed tuliba äjihe mail'man kelihe: moa, kivi (kiwi), mana (noidan energii), ongaonga (üks' kazmusišpäi) da toižed.

Etimologii vajehta

Māori-vajeh tuli *ma(a)qoli-vaihespäi da znamoičeb «järgeline, tahoine». Voib löuta äi pojavid vaihid toižiš lähižiš keliš, ozutesikš, havajan keles: maoli «tahoine, todesine».

Anglijan kelel voib kirjutada maorin kelen nimitust kuti Maori, Maaori da Māori, järgeližikš kävutadas Maori- da Māori-vaihid. Paksus kävutadas muite te reo-vaihid, ika se ei ole oiged, ned vaihed znamoitas «kel'» maorin kelel.

Nügüd'aigaine situacii vajehta

Uden Zelandijan ristitišton läz nell' procentad (148 395 ristitud) mahttas pagišta kelel. Sihe mülüdas maorilaižiden 21,3 % da 23 tuhad ristituid, kudamb ei ole maorilaižen.

Sen ližaks, maorin kelel pagištas Avstralijas (vl 1986 Avstralijan 73 tuhan maorilaižen keskes 22 % kävutiba kel't kodiš) da mugažo Sures Britanijas, AÜV:oiš (659 ristitud vl 2010) i Kanadas.

Paginad vajehta

Maorin keles om äi paginoid. Erasiden paginoiden edestajad ei toimetagoi toine tošt ani. Ei ole maorin ühthišt kirjankel't, sikš jogahine maorilaine kävutab ičeze paginad.

Paginoil kaks' päjoukud om olmas: «paivlaskmaižed» da «päivnouzmaižed». Sil paginoil om erinendoid fonetikas (/n/ da /ŋ/ vai /k/ da /ŋ/ oma ühtenzoittud erasti), vaihištos da grammatikas. Lugedas kolnut moriori-kel't maorin kelen paginaks järgeližikš; maorilaižed rikoiba sen kelen läz kaikid pagižijoid edel evropalaižiden tulendad.

«Kaži»-vajeh erazvuiččiš paginoiš
Te Arava Vaikato-Maniapoto Ngapuhi Mataatua Ngati Porou
pūihi ngeru tori poti ngeru poti

Kirjamišt vajehta

19. voz'sadan augus sätihe kirjamištod maorin kelen täht latinan kirjamišton pohjal. Sil om 15 kirjant da kaks' digrafad (wh da ng), makron-znam kävutase pit'kiden vokaliden täht:

Konsonantad Lühüdad vokalid Pit'kad vokalid
Kulund p t k m n ŋ w f r h a e i o u
Kirjam / digraf p t m m n ng w wh r h a e i o u ā ē ī ō ū

Fonetik vajehta

Maorin keles pen' kulundoiden lugu om olmas — kümne konsonantad da viž vokalid, sen lähižiden keliden kartte. Tavuil om (C)V(V(V))-nägu, kaik tavud lopisoiš vokalil vaiše, konsonant ei olele vaihen lopindas. Kulundoiden lugu om erazvuitte paginoidme.

  • Konsonantad: [m], [p], [f] / [ɸ], [n], [ŋ], [t] / [t͡ʃ] (edel i da u), [r], [w], [h].
  • Vokalid: [i], [iː], [u], [uː], [e], [eː], [o], [oː], [a], [aː].
  • Diftongad: [aĭ], [aĕ], [aŏ], [aŭ], [oŭ].

Grammatik vajehta

Maorin kel' om analitine kel' sen lähižiden keliden kartte. Mugoižiš keliš ei voi toižetada vaihid läz nikonz.

Erazvuiččed vaihed seižutasoiš edel nimid da verboid vai niiden taga jonoštamha kändoid da aigoid:

Sanund Kei te haere
Vaihen znamoičend Prezensan ozutai Artikl' «mända»
Vepsäks «Hän mäneb / Hö mändas»
Sanund I te haere
Vaihed Männuden aigan ozutai Artikl' «mända»
Vepsäks «Hän mäni / Hö mäniba»

Homaičendad vajehta