Liski (ven.: Ли́ски) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Voronežan agjan päivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Liskin rajonan administrativine keskuz.

Liski
Лиски
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 54,147 ristitud
Pind 63 km²
Liski Лиски
Pämez' Eduard Korišev
(kül'mku 2005—)
Telefonkod +7−47 391-xx-xxx
Avtokod 36, 136
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1787 kuti Uz' Pokrovk-žilo (ven.: село Новая Покровка) Bogatii Zaton-varjoičendpostan sijas (oli tetab vspäi 1571). Vl 1870 saudihe Liski-raustestancijad da žilod senno, nimitihe amuižen Liski-žilon (ven.: Лиски, Лыски, om kaičenus tähäsai) mödhe Donan vastrandal, melkukhad mecata oma siš. Ühtenzoittihe stancijad i žilod Svobod-radnikžiloks (ven.: Свобода «joudjuz») vl 1928 rajonkeskusen statusanke. Se sai lidnan statusad vl 1937. Toižen mail'man sodan aigan lidn ei olend okkupiruidud nacistoil, no heiden sodaväged oliba Donan vastrandal. Vl 1943 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Vll 1965−1991 sen nimi oli Georgiu-Dež.

Liski šingotase metallanümbriradmižel (teraztorvveimed i niiden palad[1], rezervuarad i metalližkonstrukcijad) sauvondmaterialiden pästandal (savič, betonšpalad, raudbetontegesed, silikatblok), sömtegimištol (saharan edheotand, maidtegim, pühävoitegim). Raudten edheotandad i jügujogiport ratas lidnas, mugažo kaikiš järedamb Evropas sötken živatoiden täht tegim om olmas.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Don-jogen hural randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Voronežhasai om 77 km pohjoižhe orhal, 107 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Bobrov 39 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 49 km avtotedme vai raudtedme, i Ostrogožsk 32 km suvipäivlaskmha orhal, 57 km avtotedme vai 40 km raudtedme. Liski-raudtestancii radab lidnan päivlaskmaižes palas «Voronež — Rossoš»-keskustal. Kaik 13 tošt stancijad da platformad oma raudteil lidnas da sen ezilidnas.

Tobmuz vajehta

Kalač-futor (295 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Liskin ližaks. Lidnankundan pind — 64,77 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Jevgenii Mitüröv vn 2005 kül'mkuspäi.

Eläjad vajehta

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 25 500 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 55 864 ristitud, lidnankundan — 56 166 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaik 54 184 ristitud elihe lidnas i 54 480 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 52..56 tuhad eläjid vspäi 1976 (56 500 rist. vl 1998).

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,9 %, ukrainalaižed — 1,1 %, armenijalaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 1,8 %, rahvahuden ozutandata — 0,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[2] oma saudud lidnas: päjumalanpert', koume jumalanpertid, časoun'.

Liskin tehmištoliž-transportine tehnikum[3], Liskin agrariž-tehnologine tehnikum[4] i Liskin raudtetransportan tehnikum[5] (Rostovan valdkundaližen ühtenzoituzteiden universitetan filial) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. «Liskimontažkonstrukcija»-edheotandan sait (liskifitting.ru). (ven.)
  2. Liskin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Liskin tehmištoliž-transportižen tehnikuman sait (lptt.obrvrn.ru). (ven.)
  4. Liskin agrariž-tehnologižen tehnikuman sait (latt.obrvrn.ru). (ven.)
  5. Liskin raudtetransportan tehnikuman sait (ltgt.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Voronežan agjan lidnad
Bobrov | Bogučar | Borisoglebsk | Buturlinovk | Ertil' | Kalač | Liski | Novohopörsk | Novovoronež | Ostrogožsk | Pavlovsk | Povorino | Rossoš | Semiluki | Voronež