Laduškin

lidn Venämas


Laduškin (ven.: Ладу́шкин, saks.: Laduschkin, pol'š.: Ładuszkin, litv.: Liudvigsortas / Laduškinas; edel 1946. vot — Lüdvigsort (saks.: Ludwigsort, ven.: Лю́двигсорт)) om Venäman lidn-kurort Kaliningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Laduškinan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Laduškin
Ладушкин
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 3,634 ristitud
Laduškin Ладушкин
Pämez' Ahill Feoharidi
(reduku 2020—)
Telefonkod +7−40 156-xx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)

Istorii vajehta

 
Muštnik Ivan Laduškin-leitnantan oiktastuseks

Eländpunktan aluz om pandud vl 1314. Vl 1593 saudihe bumagmellicad täs. Vl 1709 Fridrih Lüdvig Gol'štein-Bekskii-gercog osti mellicad i nimiti sidä Lüdvigsort. Vl 1894 saudihe raudtestancijan pertid. Oli peneks žiloks Surhe sodahasai (1253 rist. vl 1939).

Laduškin šingotase kurortaks mererandal, kodijänišiden fermal, kül'menzoittud tavaroiden varažomal.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Baltijan meren Kaliningradan lahten randal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kaliningradhasai om 28 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Mamonovo 22 km suvipäivlaskmha kaikil teil, Baltiisk 15 km lodeheze lahten kal't i Svetlii kümnes kilometras pohjoižhe lahten kal't.

Tobmuz vajehta

Kaik kaks' pen't Ladigino- i Ul'janovk-žilod mülüdas lidnümbrikho Laduškinan ližaks. Lidnümbrikon pind — 28,18 km². Se röunatab Gur'jevskan i Bagrationovskan lidnümbrikoidenke.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline ezimez' om Nikolai Durnev (1996−2004, sulaku 2018 — reduku 2020). Lidnümbrikon Administracijan pämez' om Mihail Makarov vn 2020 kül'mkuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Anton Tkačenko (keväz'ku 2018 — kül'mku 2020).

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 787 ristitud, lidnümbrikon — 3 877 ristitud. Vl 2017 kaik 4 007 ristitud elihe lidnas i 4 088 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 068 eläjad vl 2015.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,2 %, ukrainalaižed — 3,0 %, vaugedvenälaižed — 2,5 %, saksalaižed — 0,9 %, litvalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad — 1,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Dimitrii Solunalaižen puine jumalanpert'[1] om letud lidnas vodele 2003.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid i keskškol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Laduškinan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk