Kovdor (ven.: Ковдо́р, suom.: Koutero) om Venäman lidn Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kovdoran ümbrikon (edel 2021. vot — rajonan-lidnümbrikon) administrativine keskuz.

Kovdor
Ковдор
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 15,423 ristitud
Pind 8 km²
Kovdor Ковдор
Pämez' Sergei Somov
(reduku 2016—)
Telefonkod +7−81 535-xx-xxx
Avtokod 51
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vozil 1933−1934 kuti geologiden Kovdorjärv-žilo (ven.: Ковдорозеро) tedoidamha kivendoiden löudmižsijid. Vozil 1940−1950 türmatud mehed eliba täs, sauvoiba raudtesarakod.

Panihe oficiališt radnikžilod vl 1953 sauvomha da kävutamha küllästamižtegint sijaližel raudkivendol, mugažo sädamha loštkivifabrikad. Nimitihe Kovdoro-järven mödhe. Kätihe radnikžilod lidnanvuiččeks žiloks vl 1956. Kovdor sai lidnan statusad vn 1965 20. sügüz'kud.

Kovdor šingotase raudkivendon (päpaloin), apatitan i cirkonijan hapandusen samižel kar'jermahtusel, Kovdoran kaivuzküllästamižkombinatal[1] (mülüb «Evrohim»-gruppha). Loštkiven edheotand ei ole rados. Sanatorii, mägisuksiden paute i hihtandtrass oma saudud lebuturizman täht.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase ümbrikon päivlaskmaiženno röunanno, Kovdor-järven randoil, 209 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Eländfartalad oma pohjoižpolel järvespäi, küllästamižtegim da Kovdor-raudtestancii sijadasoiš suvipolel, pudotez ühtenzoitab niid. Matkad Suomenman valdkundröunhasai om 20 km päivlaskmha, Murmanskhasai om 190 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 290 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Polärnije Zori i Kandalakš 90 km päivnouzmha orhal.

Klimat om subarktine kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +0,5 C°, kezakun-elokun +11..+14 C°, tal'vkun-uhokun −8..−11 C°. Paneb sadegid 609 mm vodes, enamba kezakus-elokus (68..84 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (33..36 mm kus).

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 820 ristitud, rajonan-lidnümbrikon ristitišton viž kudendest, vn 2021 — 15 770 ristitud. Kaik 16 892 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 478 eläjad vl 1989.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 71,3 %, ukrainalaižed — 2,3 %, totarlaižed — 0,9 %, vaugedvenälaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 3,6 %, rahvahuden ozutandata — 21,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert'[2] om saudud vll 1994−1996.

Opendusen aluzkundad lapsiden täht oma koume päivkodid, keskškol i kaks' aluzškolad, sädamižen keskuz, sportškol. Kovdoran politehnine kolledž[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Kovdoran kaivuzküllästamižkombinatan kadroiden ecindan sait (kgok-rabota.ru). (ven.)
  2. Kovdoran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Kovdoran politehnižen kolledžan sait (kovcollege.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Murmanskan agjan lidnad
Apatitad | Gadžijevo | Kandalakš | Kirovsk | Kol | Kovdor | Mončegorsk | Murmansk | Olenegorsk | Ostrovnoi | Polärnii | Polärnije Zori | Severomorsk | Snežnogorsk | Zaozörsk | Zapolärnii