Konstantin I Sur'

Konstantin I Sur' , täuz' originaline nimi om Flavii Valerii Avrelii Konstantin (latin.: Flavius Valerius Aurelius Constantinus; sünd. 27. uhoku 272 (274), Naiss-lidn, Mözii-agj, Rimalaine imperii — kol. 22. semendku 337, Nikomedii, Rimalaine imperii, om mahapandud Konstantinopoliš), oli Rimalaižen imperijan imperator vspäi 306 surmhasai, kahtenz' ohjandai Konstantinan (Uziden Flavijoiden) dinastijaspäi.

Konstantin I Sur'
latin.: Flavius Valerius Aurelius Constantinus
Konstantinan I kuvapatsaz Riman Kapitolijas
Konstantinan I kuvapatsaz Riman Kapitolijas
nimi sündundan jäl'ghe:

latin.: Flavius Constantinus

radmižen toižend:

politikanmez', sõjaväelane, suverään

sündundan dat:

27. uhoku 272[1]

sündundan sijaduz:

Niš[d], Moesia Superior[d], Rimalaine imperii[1]

valdkund:

Rooma riik[d]

kolendan dat:

22. semendku 337[2] (65 vot)

kolendan sijaduz:

Nikomeedia[d], Bitüünia ja Pontus (Rooma provints)[d], Rimalaine imperii

tat:

Constantius I Chlorus[d][3][4]

mam:

Helena Konstantinoopolist[d][3][5]

 Konstantin I Sur' VikiAitas

Konstantinan Konstancii I Hlor-tat oli imperijan päivlaskmaižen palan ohjandajan (avgustan), Jelena-mam oli hristanuskoi i libui järgeližes perehespäi. Kazvatajad erigoitihe toine toižespäi, tat nai Maksimian-imperatoran Feodora-tütrindamal, i muga Konstantinal tegihe koume velled da koume sizart. Hloran politik oli hüvähengeline i oiktusekaz, ka hänen surman jäl'ghe vl 306 poigale oli kebnemb vedada ičeze politikad, eläjad avaižiba Konstantinan armijale kaikid verajid iče.

Vl 306 Konstantin kändihe tatan jäl'ghetulijaks, i imperijan sodaväged tedotiba händast avgustaks, Rimalaižen imperijan päivlaskman ohjandajaks. Konstantin I tegihe kaiken imperijan valdoičijaks kahten znamasižen vägestusen jäl'ghe: Maksencijan päl vl 312 i Licinijan päl vl 324. Todesižikš avgustoiden soda jätksihe imperijas kaks'kümne vot, i sen jäl'ghe Konstantin ližazi valdkundmaksoid uden sauvondan täht. Monarh sai absolütišt tobmut i surid oiktastusid ezmäižen kerdan Rimalaižes imperijas. Konstantin Sur' tegi hristanuskondad imperijan päreligijaks, no iče valatihe arni edel surmad. Sirdi valdkundan päivnouzmaižen palan pälidnad Nikomedijaspäi lähižhe Vizantii-lidnha, udesnimitadud Konstantinopolikš ičeze oiktastuseks, i sädi ut valdkundališt järgendust.

Erased hristanuskondan jumalankodikundad kumardelesoiš Konstantinale Surele i lugetas händast pühämeheks. Riman katoline jumalankodikund mülüti imperatorad pühämehiden nimikirjuteshe Brestan unijan jäl'ghe vl 1596. Mainitase lugetišiš 21. semendkud (3. kezakud pühäpertiš päivnouzmveronke).

Homaičendad vajehta

  1. 1,0 1,1 The Cambridge Companion to the Age of Constantine / N. E. Lenski — 2 — Cambridge University Press, 2011. — P. 59. — 492 p. — ISBN 978-1-1076-0110-9
  2. Nicol D. M., J.F. Matthews Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 А. Ловягин Константин Великий // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1895. — Т. XVI. — С. 63–67.
  4. Константин Великий (Гай Флавий Валерий) // Военная энциклопедияСПб.: Иван Дмитриевич Сытин, 1913. — Т. 13. — С. 131–132.
  5. Елена святая // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1894. — Т. XIа. — С. 598.
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.