Komsomol'sk Amural
Komsomol'sk Amural (ven.: Комсомо́льск-на-Аму́ре) om Venäman lidn da lidnümbrik Habarovskan randan suves. Se om Komsomol'skan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, randan kahtenz' surtte i Venäman Edahaižen Päivnouzmpolen nellänz' surtte lidn (Vladivostokan, Habarovskan da Jakutskan jäl'ghe).
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 236,158 ristitud |
Pind | 325,10 km² |
Pämez' | Aleksandr Žornik (sügüz'ku 2019—) |
Telefonkod | +7−4217-xxx-xxx |
Avtokod | 27 |
Aigvö | UTC+10 (MSK+7) |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 lidnan statusanke, Permskoje-külän (sen aluz oli pandud vl 1860) da nanalaižiden Dzömgi-seižutesen sijas.
Komsomol'skan Amural ižandusen päsarakod oma lendimiden sauvomine, laivansauvomine, raudan metallurgii, kivivoin ümbriradmine (kivivoin- da gazanveimed Sahalinaspäi).
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Amur-jogen hural randal, 47 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Taigmec da turbazsod ümbärtas lidnad. Matkad Habarovskhasai om 404 km suvipäivlaskmha avtotedme, Amuran jogensuhusai — 569 km jogiportaspäi. Lähembaine lidn om Amursk 50 km suvhe.
Klimat om kontinentaline mussonižen pirdoidenke, tal'v om vilu (Edahaižen Pohjoižen rajonha tazostadud), keza om läm', kazdas arbuzad i vinmarj. Voden keskmäine lämuz om +0,4 C°, kezakun-elokun +17..+21 C°, tal'vkun-uhokun −20..−24 C°. Ekstremumad oma −45,5 C° i +35 C°. Paneb sadegid 547 mm vodes, enamba heinkus-elokus (95..107 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (11..27 mm kus). Voib olda manrehkaidusud seičemehesai magnitudal, vižballaižed oleldas kerdan koumes-nelläs vodes.
Komsomol'sk Amural om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Eläjad vajehta
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 263 906 ristitud. Kaik 249 810 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 319 tuhad eläjid vll 1990−1992.
Rahvahad (enamba 0,3 % vl 2010): venälaižed — 87,2 %, ukrainalaižed — 1,7 %, totarlaižed — 0,7 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, nanalaižed — 0,4 %, azerbaidžanlaižed — 0,3 %, korejalaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 1,7 %, rahvahuden ozutandata — 7,3 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Illä-endustajan kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 2002−2007), Jumalanmaman Kazanin jumalaižen kafedraline päjumalanpert' (om sätud vll 2000−2001), nell' jumalanpertid.
Edeline lidnan pämez' om Andrei Klimov (sügüz'ku 2014 — heinku 2019).
Transport vajehta
Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 raudte- da avtotesild ühtenzoitab Amuran randoid. Ühtennimine raudtestancii om järedaks raudtesol'meks Baikalan-Amuran magistralil.
Regionaline soda- da civiline «Hurb»-lendimport[2] (ven.: Хурба́, KXK / UHKK / КСЛ, 8,7 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 22 kilometras avtotedme suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Vladivostokha, Suvisahalinskha, Blagoveššenskha, Krasnojarskha i randadme. Toižed lendimportad oma «Dzömgi» jüguzlendimiden da VIP-personiden täht i «Pobed» (Vägestuz) kebnan aviacijan täht.
Galerei vajehta
-
Lidnan administracijan sauvuz (2013)
-
Illä-endustajan kafedraline päjumalanpert', vn 2014 nägu
-
Amuran laivansauvomižen tegim, nägu Amur-jogespäi vl 2015
-
Komsomol'skan Amural valdkundaline universitet, ühtenz' korpus (2011)
-
Komsomol'skan Amural dramteatr (2014)
-
Lidnan kodirandantedištandmuzei (2016)
-
Norišton pert' (2013)
-
Jogistancii vl 2009
-
Komsomol'sk Amural-päraudtestancijan sauvuz da torg senno vl 2014
-
Hurb-lendimportan sauvuz vl 2016
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
Komsomol'sk Amural Vikiaitas |
Habarovskan randan lidnad | ||
Amursk | Bikin | Habarovsk | Komsomol'sk Amural | Nevondkundaline Port | Nikolajevsk Amural | Väzemskii | ||