Komsomol'sk Amural

Komsomol'sk Amural (ven.: Комсомо́льск-на-Аму́ре) om Venäman lidn da lidnümbrik Habarovskan randan suves. Se om Komsomol'skan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, randan kahtenz' surtte i Venäman Edahaižen Päivnouzmpolen nellänz' surtte lidn (Vladivostokan, Habarovskan da Jakutskan jäl'ghe).

Komsomol'sk Amural
Комсомольск-на-Амуре
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 236,158 ristitud
Pind 325,10 km²
Komsomol'sk Amural Комсомольск-на-Амуре
Pämez' Aleksandr Žornik
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−4217-xxx-xxx
Avtokod 27
Aigvö UTC+10 (MSK+7)


Komsomol'skan Amural lidnümbrikod:      Keskuzümbrik      Leninan ümbrik (Dzömgi)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 lidnan statusanke, Permskoje-külän (sen aluz oli pandud vl 1860) da nanalaižiden Dzömgi-seižutesen sijas.

Komsomol'skan Amural ižandusen päsarakod oma lendimiden sauvomine, laivansauvomine, raudan metallurgii, kivivoin ümbriradmine (kivivoin- da gazanveimed Sahalinaspäi).

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Amur-jogen hural randal, 47 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Taigmec da turbazsod ümbärtas lidnad. Matkad Habarovskhasai om 404 km suvipäivlaskmha avtotedme, Amuran jogensuhusai — 569 km jogiportaspäi. Lähembaine lidn om Amursk 50 km suvhe.

Klimat om kontinentaline mussonižen pirdoidenke, tal'v om vilu (Edahaižen Pohjoižen rajonha tazostadud), keza om läm', kazdas arbuzad i vinmarj. Voden keskmäine lämuz om +0,4 C°, kezakun-elokun +17..+21 C°, tal'vkun-uhokun −20..−24 C°. Ekstremumad oma −45,5 C° i +35 C°. Paneb sadegid 547 mm vodes, enamba heinkus-elokus (95..107 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (11..27 mm kus). Voib olda manrehkaidusud seičemehesai magnitudal, vižballaižed oleldas kerdan koumes-nelläs vodes.

Komsomol'sk Amural om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 263 906 ristitud. Kaik 249 810 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 319 tuhad eläjid vll 1990−1992.

Rahvahad (enamba 0,3 % vl 2010): venälaižed — 87,2 %, ukrainalaižed — 1,7 %, totarlaižed — 0,7 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, nanalaižed — 0,4 %, azerbaidžanlaižed — 0,3 %, korejalaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 1,7 %, rahvahuden ozutandata — 7,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Illä-endustajan kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 2002−2007), Jumalanmaman Kazanin jumalaižen kafedraline päjumalanpert' (om sätud vll 2000−2001), nell' jumalanpertid.

Edeline lidnan pämez' om Andrei Klimov (sügüz'ku 2014 — heinku 2019).

Transport vajehta

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 raudte- da avtotesild ühtenzoitab Amuran randoid. Ühtennimine raudtestancii om järedaks raudtesol'meks Baikalan-Amuran magistralil.

Regionaline soda- da civiline «Hurb»-lendimport[2] (ven.: Хурба́, KXK / UHKK / КСЛ, 8,7 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 22 kilometras avtotedme suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Vladivostokha, Suvisahalinskha, Blagoveššenskha, Krasnojarskha i randadme. Toižed lendimportad oma «Dzömgi» jüguzlendimiden da VIP-personiden täht i «Pobed» (Vägestuz) kebnan aviacijan täht.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Komsomol'skan Amural pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Komsomol'skan Amural Hurb-lendimportan sait (airksl.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Habarovskan randan lidnad
Amursk | Bikin | Habarovsk | Komsomol'sk Amural | Nevondkundaline Port | Nikolajevsk Amural | Väzemskii