Kečkemet (mad'j.: Kecskemét [ˈkɛt͡ʃkɛmeːt], latin.: Aegopolis) om lidn Mad'jaranman keskuzpalas. Se om Bač-Kiškun-agjan administrativine keskuz, valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Kečkemet
Kecskemét
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2021) 109,651 ristitud
Pind 322,57 km²
Kečkemet Kecskemét
Pämez' Klaudija Pataki Semereine
(kezaku 2014—,
Szemereyné Pataki Klaudia)
Telefonkod +36-(0)76
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Istorii vajehta

Amuine eländpunkt oli pandud mantazole 13. voz'sadan mongoližel vägitungendal. Udessündutihe sidä teravas hüvän sijadusen tagut, i Laioš Sur'-kunigaz andoi Kečkemetale lidnan oiktusid vl 1348. Nimituz libub mad'jaran kecske-sanaspäi «ižakoza» i kuvastab regionan živatvodindan edeližid veroid.

Kečkemet šingotase Mercedes-Benz-kompanijan avtotegimel (100 tuhad avtoid vodes), avtopaloiden i kabeliden tehmižel, logistikan «Duvenbeck IMMO»-kompanijal, sömtegimištol (paštatesen tegim, konservtegim).

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase agjan pohjoižes, 102 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešt-pälidnhasai om 86 km lodeheze-pohjoižhe.

Kečkemet-raudtestancii radab lidnas, aigad Budapeštaspäi jonusel om 1 čas 20 minutad.

Eläjad vajehta

Vl 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 111 411 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 114 226 eläjad vl 2012.

Edeline lidnan pämez' om Zombor Gabor (2006−2014, Zombor Gábor).

Sebruzlidnad vajehta

Irdkosketused vajehta



Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn)
tazostadud agjaha lidn — Budapešt