Kazahlaižed (kazahan kelel: қазақтар/qazaqtar/قازاقتار, üks'lugu: қазақ [qɑzɑq]) — üks' türkižiš rahvahišpäi. Ičeze nimituz kändase kuti «kalaidai», «ozaitelemižiden ecii».

Kazahlaižed jurtan südäimes, 1911/1914

Rahvahan lugumär vajehta

Lugumär om läz 18 mln ristituid (2018). Kazahlaižiden enambuz eläb Kazahstanas, 12,5 mln rist. (67,5% ristitištos, 2019), sid' Kitaiš (1,6 mln vl 2010), Uzbekistanas (0,8 mln vl 2017), Venämas (647,7 tuh. vl 2010) i Mongolijas (101,5 tuh. vl 2010).

 
Kazahlaižiden pala Kazahstanan rajonidme vn 2022 augotišes:      10−19%      20−29%      30−39%      40−49%      50−59%      60−69%      70−79%      80−89%      enamba 90%

Etnogenez vajehta

Nügüdläižen rahvahan etnogenez tegihe 13.-15. voz'sadoil päpaloin genetikan tedoidusiden mödhe, Kuldaižen ordan olendan aigan. Siš-žo aigaspäi islam vajehti tengrizmad uskondaks.

Erištadas 50 olijad sured heimod, ühtenzoittas heid koumhe «žuz:ha»: Vanhemb suvipäivnouzmas (kaz.: Ұлы Жүз, 12 heimod), Keskmäine keskuses i päivnouzmas (Орта жүз, 7 heimod) i Noremb päivlaskmas (Кіші жүз, 29 heimod koumes joukus). Tetas koume heimod erazvuiččenke todištadud augotižlibundanke, niišpäi kaks' ei mülügoi žuzoiden klassifikacijha: tore Mongolijaspäi, Čingishanan aigaspäi; hodža Lähižes Päivnouzmaspäi, Arabijan missioneroiden jäl'gnikad; arginad (Keskmäine žuz) Iranan mägištolpäi. Kaik heimod pagištas ühtel kelel, 11 mln ristitud tezihe kazahan kel't vl 2012.

Organizacijad vajehta

Kazahlaižiden Ezmäine mail'man kurultai (suim) mäni Almatiš vl 1992 (28. sügüz'ku — 4. reduku), kus sädihe Kazahlaižiden Mail'man associacijad (kaz.: Дүниежүзі қазақтарының қауымдастығы). Kurultai oleskeleb kaikuččel videl vodel.

Repatriacijan program om vahvištadud da radab Kazahstanas ripmatomuden sandan aigaspäi vl 1991. Enamba 580 tuhad kazahlaižid sirdi Uzbekistanaspäi programan mödhe.

Homaičendad vajehta


Irdkosketused vajehta