Holmsk (ven.: Холмск, japon.: ホルムスク Horumusku, edel 1946. vot — Maok, japon.: 真岡 Maoka) om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren suvipäivlaskmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Holmskan lidnümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Holmsk
Холмск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 25,082 ristitud
Pind 32 km²
Holmsk Холмск
Pämez' Dmitrii Lübčinov
(heinku 2020—)
Telefonkod +7−42 433-xx-xxx
Avtokod 65
Aigvö UTC+11 (MSK+8)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha Mauk-kaičendsodapostaks (ven.: Маука) vn 1870 21. päiväl semendkud ainalaižiden amuižen penen külän sijas. Nimitihe külän mödhe, šingotihe merikalanpüdandal i merikapustan kazvatandal. Vll 1905−1945 udesnimitadud Maok oli Japonijan palaks sodan rezul'tataks, om lidnan statusanke vspäi 1922. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vn 1945 20. päiväl elokud. Udesnimitihe mererandaližiden kukhiden mödhe.

Holmsk šingotase Tünen valdmeren meriportaks i «Vanino (Nevondkundaline Port) — Holmsk»-ehtatimel, sömtegimištol (leibänkombinat, lihakombinat, maidtegim, kalanpüdandan laivišton baz) i lehtraudaižastjoiden järedal fabrikal kalakonserviden täht, laivankohendusen «Sahalinremflot»-tegimel.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Tünen valdmeren Tataran sal'men suvipäivnouzmaižel randal, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 53 km päivnouzmha orhal, 83 km avtotel vai 263 km raudtel. Toine lähembaine lidn om Nevel'sk 43 km suvipäivlaskmha orhal, 44 km raudtedme vai 47 km avtotedme. Holmsk-Pohjoine-, Holmsk-Suvine-, Holmsk-sortiruind- raudtestancijad i vedimdepo ratas lidnas. Vspäi 1994 ei ole oiktad raudted Suvisahalinskhasai.

Lidn jagase seičemeks mikrorajonaks territorialižešti. Kaik 23 žilod mülüdas lidnümbrikho Holmskan ližaks.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 937 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaik 28 217 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 51 800 eläjad vl 1992.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kivine (saudihe vll 1994−2005 nevondkundaližes pertišpäi) i Spasan Toižetamižen puine (letihe vll 2005−2009).

Sahalinan saraktehnologijoiden da holitusen tehnikum[2] i Sahalinan ülämeriškol[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Aleksei Letečin (vn 2019 vilukuspäi tal'vkuhusai), Andrei Suhomesov (keväz'ku 2016 — viluku 2019).

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Holmskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Sahalinan saraktehnologijoiden da holitusen tehnikuman sait (stotis.sakhalin.gov.ru). (ven.)
  3. Sahalinan ülämeriškolan sait (moruch.kholmsk.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Sahalinan agjan lidnad
Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk