Hobed

Hobed (Ag — argentum latinan kelel) om 47nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Ičesündui hobed

47	0 0 1 18 18 8 2
Ag 107,8682
Hobed

Ühthine ümbrikirjutand

Element om levitadud Man kores keskmäras, 0,08 palad millionas. Löutas hobedad joudjas olendas, sidä kesken sur'kuluid paloid (20-tonnaižed Saksanmas i Kanadas), sikš hobed om tetab ristitule amuižiš aigoišpäi.

Latinan nimi libub indoevropižes *H₂erǵó-, *H₂erǵí- tüvespäi «vauged, hoštai», kut amuižgrekan kelen ἄργυρος-sana-ki [árgyros].

Fizižed ičendad

Hobed om tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall, platinan gruppan hüväsuguine metall.

Atommass — 107,8682. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,5 g/sm³. Suladandlämuz — 1234,93 K (961,78 C°). Kehundlämuz — 2435 K (2162 C°).

Londuseline hobed kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ¹⁰⁷Ag (51,84%) i ¹⁰⁹Ag (48,16%). Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 93..106, 108, 110..130 atommassanke i 36 izomärad, kaikiš hätkemban ¹⁰⁵Ag-izotopan pol'čihodamižen pord om 41,29 päiväd.

Samine

Vl 2014 saihe 26,8 tuhad tonnoid mail'mas. Todištadud mail'man sadud varad oliba 360 tuhad tonnoid vl 1986, i ned poletas rajadusen tagut tegimištos. Vn 2018 heinkus hobed maksoi 15,5 US$ troižes uncijas vai 495 US$ kilogrammas. Sadas vas'ken, kuldan, hahktinan i cinkan ümbriradmiženke tobjimalaz. Järedad tegijad oma Meksik, Peru i Kitai, mail'man samižen enamba pol't.

Hobedha sidodud vepsän muštatiž i ozoitez

Muštatiž

• Ei kaik ole kuld, mi kuštab, ei kaik ole hobed, mi hoštab.

Ozoitez

• Ku murendad jän, ota hobed, ku otad hobedan, ota kuld (muna).

Kacu mugažo

• Eläb hobed

Irdkosketused

• Hobed webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz hobedas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)