Hlor (Clchlorum latinan kelel) om 17nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas, VIIA), tabluden koumandes periodas.

Hlor ampulas
17
0
0
0
0
7
8
2
Cl
35,4527
Hlor
Hloran nägui spektr

Ühthižed andmused vajehta

Element om aktivine himižikš lujas. Mülütadas hlorad galogenihe. Hlor om kaikiš enamb levitadud galogen Man kores, sen 21nz' element levigandusen mödhe (126 palad millionas[1]). Löutas enamba valdmeren vedes (19 grammad litras).

Vl 1774 ročine Karl Vil'hel'm Šeele-himik sai puhtast hlorad ezmäižen kerdan. Tedomehed lugiba sidä palakahaks substancijaks sihesai, kuni vl 1810 britanine Hemfri Devi-himik sai hlorad da natrijad keitandsolan elektrolizal i muga todesti hloran elementarišt londust. Hän tariči udele elementale hlorin-nimitust (angl.: chlorine). Elementan nimi libub grekan kelen χλωρός-sanaspäi hlōrósvauhvihand» vai «pakuižvihand»).

Hlor-gaz om toksine i upehtoitai substancii, kävutihe muga Ezmäižen mail'man sodan aigan völ, no sen ühtnendad oma tarbhaižed eläjiden täht. Ristitun hibj 70 kg vedutte mülütab hlor-elementan 95 grammad. Hloran ionad reguliruidas stajiden südäipainut, oma vezisolvajehtusen palaks, ühtnedas fotosintezan processha.

Fizižed ičendad vajehta

Hlor om pakuižvihand kaks'atomine gaz (Cl2, normaližiš arvoimižiš) lujanke harakteriženke metalliž-magedanke hajunke.

Atommass — 35,4527. Ninevuz — 1,56 g/sm³ (enamba mi il'man ninevuz normaližiš arvoimižiš, −35 C° lämudel). Suladandlämuz — 172,2 K (−100,95 C°). Kehundlämuz — 238,6 K (−34,55 C°).

Londuseline hlor kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 35Cl (75,78 %) i 37Cl (24,22 %). Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 28..34, 36, 38..51 atommassanke i kaks' izomärad (34m, 38m). Kaikiš hätkembad ratud izotopad oma 36Cl 301 300 vot pol'čihodamižen pordonke (voib löuta jäl'gid londuses), 39Cl (T1/2 = 56 minutad) i 38Cl (T1/2 = 37 minutad). Niiden ližaks 34mCl-izomäran pol'čihodamižen pord om 34 minutad. Radioaktivižed izotopad hajetas protonižen (nomerad 28..30) vai β-čihodamižen (kaik toižed) kal't, kändasoiš rikikš vai argonaks.

Himižed ičendad vajehta

Hlor reagiruib läz kaikidenke metalloidenke. Nened muigotandmärad voidas olda: +7, +5, +3, +1, 0, −1. Segoib vedes hüvin. Luja muigotai. Poukahtub vezinikanke reagiruiden päiči vezinikan koncentracijas vähemb mi 5,8 % vai enamba mi 88,3 %.

Homaičendad vajehta

  1. Greenwood, Norman N.; Earnshaw, Alan. Chemistry of the Elements (Elementoiden himii), kahtenz' pästand. Butterworth-Heinemann, 1997. — Lp. 795. (angl.) ISBN 978-0-08-037941-8.

Irdkosketused vajehta