Fritaun (angl.: Freetown «joudjaline lidn») om Sjerra Leonen pälidn, meriport da kaikiš suremb lidn. Se om Päivlaskmaižen agjan administrativine keskuz mugažo.

Fritaun
Freetown
Lidnanznam
Valdkund Sjerra Leone
Eläjiden lugu (2015) 1,055,964 ristitud
Pind 81,48 km²
Fritaun Freetown
Pämez' Ivonn Aki-Sojerr
(semendku 2018—,
Yvonne Aki-Sawyerr)
Telefonkod +232-
Aigvö UTC+0


Lidnan kart ezilidnoidenke (2021)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vn 1792 11. päiväl keväz'kud joudutadud britanižil orjil. Vspäi 1961 om ripmatoman valdkundan pälidnaks. Lidnan väll' infrastruktur oli muretud znamasižikš rahvahanikoiden sodan aigan (1991−2002) i ei ole udessündutadud sijidme tähäsai.

Fritaun šingotase sodameriportal londuseliženno merikaranno, sömtegimištol, kalan i kivivoin ümbriradmižel, sobiden i kengiden tehmižel, torhiden diamantoiden torguindal.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Atlantižen valdmeren randištol i Sjerra Leone-jogen estuarijan suvirandal, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om tropine mussonine kaks'sezonine. Harmattan-tullei puhub rahvahatomas Sahar-maspäi tal'vkuspäi uhokuhusai. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +15 C° i +38 C°. Paneb sadegid 4433 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (800..1190 mm kus), kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-keväz'kus (80 mm pordos).

Eläjad vajehta

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 951 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz pol'tošt millionad ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Uskon mödhe eläjiden koume videndest oma islamanuskojad (sunnitad), kaks' videndest oma hristanuskondan jumalankodikundoiden polenpidajad.

Transport vajehta

Kundaline transport om avtobusad (sidä kesken municipaližed i privatižed), taksid, katerad, likutimvenehed i astjad il'mpölusel, ehtatimed. Raudte man toižidennoks agjoidennoks om sauptud vl 1974.

Rahvahidenkeskeine civiline Fritaun-lendimport (FNA / GFLL, sijaline nimituz om Lungi, 167 tuh. passažiroid vl 2009) radab 17 kilometras pohjoižpäivnouzmha Fritaunaspäi merikaran vastrandal Lungi-lidnas. Lendimport om üks'jäine rahvahidenkeskeine valdkundas, ehtatimed ühtenzoittas senke. Tehtas reisid Afrikan lähižihe maihe, mugažo Nairobihe, Stambulha i Brüsselihe.

Homaičendad vajehta




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk