Dzeržinsk (Venäma)


Dzeržinsk (ven.: Дзержи́нск) om Venäman lidn Alalidnan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Alauz'lidnan päivlaskmaine ezilidn, agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dzeržinskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Dzeržinsk
Дзержинск
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 227,326 ristitud
Pind 200 km²
Dzeržinsk Дзержинск
Pämez' Ivan Noskov
(tal'vku 2018—)
Telefonkod +7−8313-xxx-xxx
Avtokod 52, 152
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Eländpunkt mainitaškanzihe kuti Must žilo (ven.: село Чёрное) vspäi 1606, mugažo Rastäpino-külä oli alištunu sille. Vl 1861 saudihe raudted i Čornoje-raudtestancijad žilonno. Alebastrantegim radoi vspäi 1869, muiktusiden tegim radab vspäi 1915, poukahtuzsubstancijoiden tegim — vspäi 1916. Vl 1904 udesnimitihe stancijad Rastäpinoks, vll 1927−1929 nimitihe muga kaiken radnikžilon oficialižikš, no se ei tulend mel'he eläjile. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1929 22. päiväl kezakud Feliks Dzeržinskii-politikanmehen kanzannimen mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1930, himižiden tegimiden sauvomine jätkustui.

Dzeržinsk šingotase himižel sarakol (13 tegint, i vanhoiden edheotandoiden pala om likvidiruidud vai seižub radmata), räzinan i plastikan tehmižel (8 edheotandad), elektromašiništon i metalližtegesiden edheotandoil, sömtegimištol (4 tegint), sauvondmaterialiden pästandal (gips, silikattegesed), mugažo kervačuiden edheotand i omblendfabrik ratas lidnas.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Okanjogen hural randal (keskuzpalan suvi) da randpolel, 10 kilometrhasai pohjoižhe jogespäi, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnan röunhasai om 5 km päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Bogorodsk 15 km suvhe orhal, 44 km avtotedme vai raudtedme, Volodarsk 12 km päivlaskmha orhal vai kaikil teil, i Balahn 29 km pohjoižhe orhal, 36 km avtotedme vai raudtedme.

Nell'toštkümne žilod mülüdas lidnümbrikho Dzeržinskan ližaks, sidä kesken koume lidnanvuittušt: Gorbatovk (3528 rist. vl 2017), Gavrilovk (856 rist. vl 2017) i Želnino (819 rist. vl 2017). Lidnümbrikon pind — 421,53 km².

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 240 742 ristitud, lidnümbrikon — 251 016 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 280 tuhad eläjid vll 1987−1998 (287 tuh. rist. vll 1990−1993). Vl 2017 kaik 231 797 ristitud elihe lidnas i 242 033 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 91,3%, totarlaižed — 2,6%, ukrainalaižed — 0,5%, mordvinalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 2,8%.

Ortodoksižen hristanuskondan üks'toštkümne pühäpertid[1] oma olmas lidnas: Sündun Eläbzdusen päjumalanpert' (om saudud vll 1998−2018), kahesa jumalanpertid i kaks' časounäd. Mugažo viž jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnümbrikon toižiš eländpunktoiš. Protestantizman kaks' loičendpertid oma avaitud. Islaman kaks' pämečetid ratas (vozišpäi 1992 i 2014). Tibetižen buddizman Karma Kagju-veron keskuz om avaitud vspäi 2003. Judaizman pühäpert' om letud i radab vspäi 2005.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Alalidnan tehnižen universitetan Dzeržinskan politehnine institut[2], koume tehnikumad i koume kolledžad, üläopendusen kahten aluzkundad filialad (Moskv, Alauz'lidn).

Transport vajehta

Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancijad i platformad lidnas (Alauz'lidnaspäi): 421. km, Vorošilovskai, Igumnovo-stancii, Kalininskai, Dzeržinsk-stancii, Puškino. Jogiport radab vemha jüguid ujuden.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Strigino-lendimport (ven.: Стригино, GOJ / НЖС, 1,14 mln passažiroid vl 2018) sijadase 7 km päivnouzmha lidnaspäi avtotedme.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Dzeržinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Dzeržinskan politehnižen institutan sait (dpingtu.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Alalidnan agjan lidnad
Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm