Bern

Bern (mugažo saksan kelel, virktas [bɛʁn], sveicarine saksan virkand [bɛrn]; franc.: Berne [bɛʁn], ital. i romanš.: Berna) om Šveicarijan Konfederacijan pälidn de fakto («federaline lidn» oficialižeks). Se om ühtennimižen kantonan administrativižeks keskuseks mugažo, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe. Oficialine kel' om saksan kel'.

Bern
Bern (saks.)
Berne (fr.)
Berna (ital. i romanš.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Šveicarii
Eläjiden lugu (2018)	133,883 ristitud
Pind	51,62 km²
Pämez'	Alek fon Graffenrid (viluku 2017—, Alec von Graffenried)
Telefonkod	+41-(0)31
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2020)

Mail'man počtühtištusen i Šveicarijan raudteiden päfaterad sijadasoiš lidnas.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1191 ceringenlaižen Bertol'd V-gercogan käskön mödhe. Vspäi 1848 Šveicarijan parlament i ohjastuz tehtas ištundoid lidnas. Bernan vanh keskuz mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1983.

Bern šingotase sauvondal i holitišiden sferal: tervhudenkaičend, tedoidused i openduz, torguind, logistik, finansižed holitišed i varmitez, informacine sarak, adivpertid i restoranad.

Geografijan andmused

Bern sijadase pohjoižpolehe Al'pilpäi, valdkundan lodehes. Lidn seižub Are-jogen känman molembil randoil, 481..674 m korktusil, 540 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om valdmeren venon kontinentaližen röunal. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +9,3 C°, kezakun-elokun +16,9..+18,8 C°, tal'vkun-uhokun +0,2..+1,1 C°. Ekstremumad oma −23,0 C° (uhoku) i +37,0 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +0,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,1 C° (tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 1022 mm vodes, enamba semendkus-elokus (102..112 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (56..65 mm kus). Paneb lunt 47 sm tal'ven 13 päiväs keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..73 % röunoiš keväz'kus-elokus, 84..86 % redukus-vilukus.

Tobmuz

Lidnan fartalad rajonidme vl 2009

Bern jagase kudeks nomeruidud rajonaks (üks'lugu saks.: Stadtteil, I−VI). Rajonad II−VI alajagasoiš 28 nimitadud fartalaks (Quartier).

Valitas lidnan nevondkundan (saks.: Stadtrat, franc.: Conseil de ville) 80 ühtnijad nelläks vodeks. Radonoigendai tobmuz om municipaline nevondkund (saks.: Gemeinderat, franc.: conseil municipal), sen pämez' om lidnan pämez' (mer, saks.: Stadtpräsident, franc.: Le Maire). Edeline lidnan pämez' oli Aleksander Čäppät (Alexander Tschäppät, 2005−2016, koli vl 2018).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 137 980 ristitud, vl 2017 — 133 798 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 162 405 eläjad vl 1970. Läz 400 tuhad eläjid om ezilidnoidenke.

Transport

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad i funikulör (106 m) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik om 18 sildad Are-joges päliči lidnan südäimes. Bernan elektroraudte (saks.: S-Bahn, 13 jonod) ühtenzoitab lidnad ezilidnoidenke.

Regionaline civiline Bern-lendimport (BRN, LSZB / LSMB, 151,6 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase Bel'p-ezilidnas vides kilometras suvipäivnouzmha Bernan istorižes keskusespäi. Tehtas čarterreisid Keskmeren lebutahoiže päpaloin.

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (bern.ch). (saks.) (fr.) (ital.) (angl.)