Artut'

Artut' (Hg — hydrargyrum latinan kelel, amuižgrekan kelen ὕδωρ «vezi»- da ἄργυρος «hobed»-sanoišpäi) om 80nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Artut' normaližiš arvoimižiš

80	0 2 18 32 18 8 2
Hg 200,592
Artut'

Metallan paginnimi oleleb eläb hobed.

Ühthine ümbrikirjutand

Element om harv londuses lujas (83 milligrammad tonnas), no om olmas artutin löudmižsijid äjiš valdkundoiš. Voib löuta sidä puhthas olendas mugažo, se om m. n. ičesündui artut'.

Artut' da sen ühtnendad oma lujas toksižed.

Fizižed ičendad

Artut' om nozol hobedaižvauged päličmänendmetall. Se om üks'jäine nozol metall normaližiš arvoimižiš. Kovan artutin kristalline segluz om romboedrine.

Atommass — 200,592. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,534 g/sm³. Suladandlämuz — 234,32 K (−38,83 C°). Kehundlämuz — 629,88 K (356,73 C°).

Londuseline artut' kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: ¹⁹⁶Hg (0,15%), ¹⁹⁸Hg (10,04%), ¹⁹⁹Hg (16,94%), ²⁰⁰Hg (23,14%), ²⁰¹Hg (13,17%), ²⁰²Hg (29,74%) i ²⁰⁴Hg (6,82%). Tetas 33 ratud radioaktivišt izotopad 171..195, 197, 203, 205..210 atommassanke, i 16 izomärad.

Himižed ičendad

Artutin himine aktivižuz om väll'. Muigotandmär oleleb +1 i +2. Reagiruib galogenidenke i azotmuiktusenke. Sädab hapandusid lämudel +300 C°, no hapanduz čihodase tagaz lämudel +340 C°.

Kävutand

Artutin kävutand om röunatud lujan toksižuden taguiči. Ottas metallad kävutamižhe metallurgijas (sekundarižen alüminijan ümbriradmine, kuldan kivendon ümbriradmine) da tehnikas (andimed, minibatarejad i detonatorad), maižanduses (pesticidad), 21. voz'sadahasai oli zelläks medicinas.

Irdkosketused

• Artut' webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz artutiš Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)