Armastuz

süvän simpatijan emociine mujand toižele ristitule

Armastuz om mujand, harakterine ristitun täht, süvä siduz toiženke ristitunke vai objektanke, süvän simpatijan mujand.

Südäin om armastusen simvol
«Keväden aig», Pjer Ogüst Kot-pirdajan voikuva (1873)

Armastuz kaclese mugažo kuti filosofine kategoriisubjektine pidand, intimine mujand armastusen objektale. Armastuz om ozan kaikiš tarbhaižemb subjektivine indikator.

Armastuz om üks' fundamentaližiden i ühthižiden temoiden mail'man kul'turas i čomamahtos. Sekoimižed armastuses i sen analiz nägusen ladus puttas jo amuižiš filosofižiš sistemoiš i literaturižiš muštnikoiš.

Amuižed grekalaižed erištiba armastusen toižendoid: kanzas («storge»), sebranikoiden keskes («filija»), romantine armastuz («eros») i ičtazandmižen armastuz («agape»).

Mel'dünd om lühüdaigaine mujand i armastusen naceine edelkävui. Vastal'ne armastusele mujand om nenalöudand, mugažo üks'kaikižuz. Armastuz om koumen hüvän keskes hristanuskondas (uskond, toiv, armastuz).

Armastushe sidodud vepsän muštatišed vajehta

Erased muštatišed oma ottud «Mi meles, se i keles»-kogodusespäi.[1]

  • Anopespäi armastust, ku habaižes puspäi lämäd.
  • Armaz kuti hahk lambaz verhas läväs.
  • Armhemb ičtaiž ei ole nikeda.
  • Hambhan kibu da mel'heižen kibu oma ühtejiččed.
  • Ičeiž mad armhembad, ičeiž mecad čomembad.
  • Kodine ei ole korged, a armaz.
  • Kus kibed, sid' i käded, kus armaz, sid' i sil'mad.
  • Mel'hižen mehenke i kuzen al om čoma.
  • Radod ei ole — ka laps' tege, hol't ei ole — ka drug tege.
  • Rahvahale — paha, a ičeleiž armaz.
  • Solatomad särpta da ei mel'hišt čukoida.
  • Äi om hüvid, da vähä om armhid.

Homaičendad vajehta

  1. Mi meles, se i keles. Vepsläižed muštatišed (ladii om O. J. Žukova). — Petroskoi: «Periodika», 2018. — 96 lp. ISBN 978-5-88170-307-3 (veps.) (ven.)
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.