Alaudinsk (ven.: Нижнеу́динск, burät.: Доодо-Үдэ хото) om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan päivlaskmas. Se om Alaudinskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2010.

Alaudinsk
Нижнеудинск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 29,995 ristitud
Pind 75 km²
Alaudinsk Нижнеудинск
Pämez' Jurii Maskajev
(reduku 2022—)
Telefonkod +7−39 557-xx-xxx
Avtokod 38, 85, 138
Aigvö UTC+8 (MSK+5)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud Elisei Tümencev-atamanan ohjandusel kuti Pokrovskii-lidneihut (ven.: Покровский городок) tal'vdundan sijaks vl 1648. Nimitihe Udinskii-lidnusudeks (ven.: Удинский острожек) vl 1649. Alaudinsk sai makundan lidnan statusad vl 1783, nimitihe erištamha Üläudinskaspäi. Vspäi 1899 Alaudinsk-raudtestancii i depo ratas Transsibal.

Alaudinsk šingotase loštkiven ümbriradmižen fabrikal[1], sömtegimišton edheotandoil (Novosibirskan Konditerižen «Sibir'»-fabrikan filial, oluden edheotand), sauvondmaterialiden sarakol.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Ud-jogen randoil (ven.: Уда, Angar-jogen hurapol'ne bassein), 420 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 506 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Tulun 107 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 117 km avtotel vai Transsibal, i Alzamai 76 km pohjoižhe orhal, 91 km avtotedme vai Transsibadme.

Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om −0,4 C°, kezakun-elokun +15..+17,9 C°, tal'vkun-uhokun −16,6..−20,6 C°. Ekstremumad oma −49,7 C° (viluku, tal'vku) i +36,4 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om −4,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +12,9 (uhoku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul. Paneb sadegid 410 mm vodes, enamba heinkus-elokus (89..90 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (7..14 mm kus).

Tobmuz vajehta

Alaudinsk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnankundan pämez' (Administracijan pämez') om Aleksandr Putov (keväz'ku 2012 — reduku 2022). Lidnan Duman ezimez' om Jelena Jabločkina vn 2022 redukuspäi, edeline om Dmitrii Averjanov.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 36 999 ristitud. Kaik 33 954 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44 tuhad eläjid vll 1992−1996.

Ortodoksižen hristanuskondan puine ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert'[2] om letud vll 1907−1908. Sündun Voznesenjan koume pühäpertid oma kadonuded: päjumalanpert', jumalanpert', časoun'.

Alaudinskan raudtetransportan tehnikum[3] i medškol[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Alaudinskan loštkiven fabrikan sait (nmf.narod.ru). (ven.) (angl.)
  2. Nižneudinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Alaudinskan raudtetransportan tehnikuman sait (ntgtio.ru). (ven.)
  4. Alaudinskan medškolan sait (nmu38.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk