Dagestanan Tazovaldkund: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
formitez
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 70:
Pind om 50 270 km². [[Mec]] da penzhišt ottas 9% territorijad<ref>[http://www.dagestanrsp.ru/geography/ Dagestanan geografine sijaduz, reljef da klimat. — ''Dagestanrsp.ru''.] {{ref-ru}}</ref>. Znamasižed joged oma [[Terek (jogi)|Terekan]] alajoksmuz da [[Sulak (jogi)|Sulak]], mugažo [[Kum (jogi, lankteb Kaspijan merhe)|Kum]]-jogi (kezal kändase ojandeheks) Kalmikijanke röunal pohjoižes da [[Samur]] Azerbaidžananke röunal suves. Kaik joged mülüdas Kaspijan meren basseinha, 20 joged lanktas arni merhe.
 
Reljef om tazo pohjoižes da mägikaz suves. Ezimägišt om keskuses. NogajanNogain step' da [[Kaspijanveren alangišt]] oma tazovaldkundan pohjoižes. Pohjoižen [[Kavkaz]]an mäged oma suves. Kaikiš korktemb čokkoim om sen [[Bazardüzü]]-mägenpä («torg», 4466 m) Azerbaidžanan röunal, Venäman kaikiš suvemb čokkoim sijadase severdas kilometras sišpäi.
 
Klimat om kontinentaline kuivahk. Ülemba mägile lämuz poleneb, nepsuz ližadab. Om koume klimatzonad: tazangišton (44% territorijad), ezimägišton (16%) da mägiden (40%). Heinkun keskmäine lämuz om +30 C° alangištoil da +8 C° mägil, vilukun kesklämuz — +4 C° alangištoil da -11 C° mägil. Paneb sadegid 250 mm vodes alangištoil da 700 millimetrad mägil. Vegetacijan pord om 200-240 päiväd.