Bahrein: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
+ |
||
Rivi 6:
| Flag text = Bahreinan flag
| Pälidn = Manam
| Eläjiden lugu = 1,
| Voz' =
| Pind = 760
| Kart = LocationBahrain.svg
Rivi 19:
| Aigvö = [[UTC]]+3
}}
'''Bahrein''' (
Se om kaikiš penemb arabine valdkund mail'mas.
Rivi 30:
Valdkund sijadase ühtennimižel sarištol, [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] [[Persijan laht]]es. Ühthine randanpird om 161 km.
Bahreinas om
Reljef om tazo.
Klimat om kuiv [[tropine vö|tropine]], lujas räk. Letetorokad oleldas kezakul-heinkul. Vilukun keskmäine lämuz om +17
Londuseližed varad oma [[londuseline gaz]] (sur' vara), [[kivivoi]] (vara om läz lopi), [[hel'm]], [[mouckivi]], [[lete]], [[reskvezi]], [[kala]].
== Politine sistem ==
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine [[monarhii]]. Valdkundan pämez' om kunigaz.
Parlament om kaks'kodine, kaikutte kodi mülütab 40 ristitud. Üläkodi om Konsul'tativine Nevondkund (
Bahreinan kunigaz om [[Hamad ibn Isa al'-Halifa]]; päministr om [[Halifa ibn Salman al'-Halifa]].
Rivi 50:
''Kacu kirjutuz: [[Bahreinan administrativiž-territorialine jagand]].''
Vspäi 2014 Bahrein
== Eläjad ==
Bahreinas elädas [[bahreinalaižed]]. Vl 2010 hö otiba 46% ristitištos, personad Azijan augotižlibundanke — 45,5%, toižed [[arabialaižed]] — 4,7%, afrikalaižed — 1,6%, evropalaižed — 1%, toižed — 1,2%. Ristitišton pol' oma immigrantoikš.
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. rist. vl 2017, surembaspäi penembha): [[Riff]], [[Muharrak]] (pälidn vhesai 1923), [[Hamad (Bahrein)|Hamad]], [[Avali]]. Vl 2017 kaik om 11 lidnad valdkundas, ned oma keskitadud sarišton pohjoižes palas, Manam-pälidnas ümbri.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 1 234 571 ristitud.
== Rahvahanižanduz ==
Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, ofšorine islamine banking, järedoiden jügulaivoiden kohenduz, alüminijan tehmine, turizm. Läz täuz' varatoitmižmahtuz om olmas sömtavaroiden äjiden toižendoiden mödhe (fruktad, maplodud, päkhmed, meriproduktad, nižu, sötmižkul'turad živatoiden täht).
Vl 2012 Bahreinan päeksport oli [[alüminii]] da sen tegesed (29%), [[kivivoi]] (27%), [[raud|raudkivend]] da sen koncentratad (14%), [[londuseline gaz]] (5%); toine eksport — himižed substancijad (3%), [[söm]] (3%), [[soba]] (1%), [[kondicioner]]ad (1%).
== Homaičendad ==
Rivi 63 ⟶ 68:
== Irdkosketused ==
* [http://www.bahrain.bh/ Bahreinan Kunigahusen da sen e-ohjastusen oficialine portal (''bahrain.bh'').] {{ref-ar}} {{ref-en}}
* [http://www.shura.bh/ Bahreinan Kunigahusen parlamentan üläkodin oficialine sait (''shura.bh'').] {{ref-ar}} {{ref-en}}
* [http://www.nuwab.gov.bh/ Bahreinan Kunigahusen parlamentan alakodin oficialine sait (''nuwab.gov.bh'').] {{ref-ar}}
{{Commons|Bahrain}}
{{Azii}}
[[Kategorii:Bahrein| ]]
|