Kigali: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 10:
| Pind = 730
| Fail = CentralKigali.jpg
| Pämez' = Paskal' Njamulinda (2016—)
| Telefonkod = +250
| Aigvö = [[UTC]]+2
}}
'''Kigali''' (mugažo [[ruandan kel'|ruandan]], [[anglijan kel'|anglijan]] da [[francijan kel'|francijan]] kelil) om [[Ruand]]an pälidn (ripmatomuden aigaspäi vl 1962) da kaikiš suremb lidn. Otab ühtennimižen agjan pindan seičeme kümnendest, sen administrativine keskuz mugažo.
 
Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti Saksanman kolonialižen ohjastusen sijaduz. Vozil 1921—1962 oli Bel'gijan ohjandusen al Ruanda Urundi-territorijas.
Vl 2015 eläjiden lugu om 1 256 994 ristitud. Lidnan pind — 730 km<sup>2</sup>.
 
Lidn sijadase valdkundan keskuses, mägiden pautkil, 1830 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Klimat om ekvatorialine mussonine, kuivsezon om kezakus-elokus (61 mm). Lämuz om +16..+26 C° vodes ümbri, paneb sadegid 970 mm vodes. Kigali jagase 3 administrativižhe rajonha.
 
Vl 2015 eläjiden lugu om 1 256 994 ristitud ezilidnoidenke. Kigali om kebnan tegimišton keskuz, kofen kazvatand da tinan samine oma ezilidnoiš. Kundaline transport om maršrutkid da mototaksid. Järed rahvahidenkeskeine civiline Kigali-lendimport (''KGL'') sijadase 7 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, sišpäi tehtas reisid Afrikan äjihe maihe, [[Benilüks]]an maihe, [[Dubai]]he, [[Stambul]]ha, [[Mumbai]]he.
 
== Irdkosketused ==
* [http://www.kigalicity.gov.rw/ Kigali-lidnan tobmuden oficialine sait (''kigalicity.gov.rw'').] {{ref-en}}
 
{{Afrikan pälidnad}}
 
{{stub}}
 
[[Kategorii:Kigali| ]]
[[Kategorii:Ruandan lidnad]]