Čingishan: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 6:
Kazvoi Borte-neičeižen kanzas naindhasai, opendusetoman, sikš miše ei olend kirjkel't kalaidajal rahvahal. Vozil 1184-1206 otli vägestusid susedheimoiden päle. Vn 1206 keväden kurultajaspäi Mongolii oli ühtištudud, Temudžinad tedotihe kagan:aks (ülembaine arvnimi) da nimitihe Čingishanaks (Čingiz — «röunatoman meren kartte käsknik»). Sid' zavodihe sodamatkoid Sibirin rahvahid vaste (1207-1211). Vl 1213 mongolad — raccastajad heboil — alištiba Pohjoižen Kitain territorijoid pidust' [[Sur' Kitain sein|Surt Kitain seinäd]]. Keskuzazijan valdkundad alištuiba vozil 1218-1220. Čingishan pani imperijan [[Karakorum]]-pälidnad vl 1220.
 
Vl 1221 Čingishan ühtni sodamatkha [[Indii|Indijan]] pohjoižedme. Vozil 1222-1223 mongoližed sodaväged oliba männuded [[Kavkaz]]as päliči läz [[Derbent]]ad da tuliba [[Amuine Venä|Venän]] territorijha, kus [[Tora Kalk-jogen randoil|vägestiba]] venälaižid da poloucid, no [[Mongoliž-bulgarine tora (1223/1224)|saba kilt]] toraten bulgarijalaižidenke. Mongolijan sodavägiden jädud elegiš ristitud pörziba Keskuzazijha, sid' tegiba londad Kitaihe möst (1225-1227, Si Sä-car'kund).
 
Čingishanal oli koumenell' akad. Kaik oli kahesa poigad da viž tütärt. Ezmäižen Borte-akan koumanz' Ugedei-poig tegihe hanan jäl'ghetulijaks.
 
== Homaičendad ==
Rivi 17:
[[Kategorii:Mongolii]]
[[Kategorii:Sodapämehed]]
[[Kategorii:Indijan istorii]]
[[Kategorii:Kazahstanan istorii]]
[[Kategorii:Kitain istorii]]