Potsdam: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '{{Eländpunkt | Nimi = Potsdam | Lidnanznam = Coat of arms of Potsdam.svg | Flag = | Lidnanznam text = Potsdaman lidnanznam | Flag text =...' |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 2:
| Nimi = Potsdam
| Lidnanznam = Coat of arms of Potsdam.svg
| Flag = Flag of Potsdam.svg
| Lidnanznam text = Potsdaman lidnanznam
| Flag text = Potsdaman flag
| Valdkund = Saksanma
| Eläjiden lugu = 167,745
Rivi 19:
Potsdaman lidnused da sadud mülüdas [[UNESCO|UNESCO:n]] mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vozispäi 1990-1999.
== Istorii ==
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 993, konz rimalaine Otton III-imperator lahjoiči nenid maid Kvedlinburgan abbatusele. Vl 1345 sai torguindan oiktusid da lidnan statusad. Vl 1660 Prussijan Fridrih Vil'gel'm-gercog (Brandenburgan kurfürst) pani Potsdamad ičeze rezidencijaks [[Berlin]]anke ühtes. Vspäi 1713 Potsdam tegihe sodavägiden järedaks sijaduseks. Edel 1918 vot [[Prussii|Prussijan]], sid' [[Germanijan imperii|Germanijan imperijan]] käskuzkund, ohjastusen äjad sauvused sijazihe Potsdamas. Vl 1945 (17. heinku - 2. eloku) [[Potsdaman konferencii]] oli lidnas, se märhapani [[Evrop]]an da [[Japonii|Japonijan imperijan]] tulijad aigad.▼
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 993, konz rimalaine Otton III-imperator lahjoiči nenid maid Kvedlinburgan abbatusele. Vl 1345 sai torguindan oiktusid da lidnan statusad.
▲
Potsdam mülüb [[Berlin]]-pälidnan aglomeracijha, sijadase sen suvipäivlaskmaižen röunan taga, 20 kilometras sen keskusespäi. [[Vilusoda]]n aigan ümbärzihe [[Päivlaskmaine Berlin|Päivlaskmašt Berlinad]], i Berlinan keskuz oli 40 kilometras. Lidn seižub [[Hafel']]-jogen ([[El'b]]an oiged ližajogi) läz 20 järvid randoil, 29..114 m korktusil valdmeren pindan päl (32 m om keskmäine). Potsdam jagase 9 lidnümbrikho (saks. ''Ortsteil'').▼
== Geografijan andmused ==
▲Potsdam mülüb [[Berlin]]-pälidnan aglomeracijha, sijadase sen suvipäivlaskmaižen röunan taga, 20 kilometras sen keskusespäi. [[Vilusoda]]n aigan ümbärzihe [[Päivlaskmaine Berlin|Päivlaskmašt Berlinad]], i Berlinan keskuz oli 40 kilometras. Lidn seižub [[Hafel']]-jogen ([[El'b]]an oiged ližajogi) läz 20 järvid randoil, 29..114 m korktusil valdmeren pindan päl (32 m om keskmäine
Potsdam jagase 9 lidnümbrikho (saks. ''Ortsteil'').
== Eläjad ==
Vl 2010 eläjiden lugu oli 156 906 ristitud. Vl 2015 ristitišt oli kaikiš suremb lidnan istorijas — 167 745 eläjad. Potsdaman universitetan aluz om pandud vl 1991, i ristitišton kudendez' om üläopenikoikš. Enamba 30 tedoinstitutoid sijadasoiš lidnas (fizik, fiziologii, klimat).
== Transport ==
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonusiden S7-jono ühtenzoitab Potsdamad Berlinanke. «Berlin — Potsdam»-raudte tegihe ezmäižeks valdkundas vl 1839, nügüd'aigan raudterengaz ümbärdab Berlinad Potsdamanke.
| |||