Ion: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
orfo
Rivi 1:
'''Ion''' ([[grekan kel'|grek.]].: ''ἰόν'' — ''mänii'') — üks'atomine vai äiatomine [[heneg]] elektrotäutkenke, kudamb sädase siloi, konz üks' vai enamba [[elektron|elektronad]] kadodas [[atom]]aspäi vai [[molekul]]aspäi vai ühtnedas [[atom]]ha vai [[molekul]]ha. [[Ionizacii]] (ioniden formiruind) voib tehtas korktan [[temperatur]]an ([[lämuz|lämuden]]) aigan, [[elektrokend]]an vai [[ionizirui sädegoičend|ionizirujan sädegoičendan]] painusen al. Sidä vizid, ion om atom vai molekul, kudambas elektroniden ühthine verd ei ole kohtaine [[proton]]iden ühthiženühthiženke verdanke, i se azj andab atomale pozitivišt vai negativišt [[elektrotäude]]t.
 
Ionad erižikš henegiš vasttasevasttasoiš kaikiš [[substancijan agregatine olend|substancijan agregatižiš olendoiš]] — [[gaz]]oiš (ozitesikš, [[Man atmosfer|atmosferas]]), [[nozoluz|nozolusiš]] ([[suladused|suladusiš]] da [[segoitez|segoitesiš]]), [[kristall]]iš da [[plazm]]as (ozutesikš, [[tähthidenkeskeine ümbrišt|tähthidenkeskeižes avarudes]]).
 
Ionan [[elektrotäude|täude]] om kerdaine elektronan täutkenke. Vl 1834 [[Faradei Maikl]] sädi «ion»-tärtusen da terminan. Tedoides [[elektrojoksuz|elektrojoksusen]] painust [[muiktuz|muiktusiden]], [[mugl]]iden da [[solad|soliden]] vezisegoitesihe, Faradei ezimeleti, miše mugoižiden segoitesiden [[elektrovendmahtuz]] oli ioniden likundan tagut.
 
Faradei nimiti [[kation]]ikš ionad pozitiviženpozitiviženke täutkenke, kudambad likuiba segoitesiš negativižennegativižennoks polüsannoks ([[katod]]annoks), a [[anion]]ikš — ionad negativižennegativiženke täutkenke, kudambad likuiba pozitiviženpozitivižennoks polüsannoks ([[anod]]anoksannoks).
 
Ionad oma himižešti aktivižed heneged, i sikš ned tarttas reakcijoihe atomoidenke, molekuloidenke da ičekesken. Ionad sündudas segoitesihe [[elektrolitine dissociacii|elektrolitižen dissociacijan]] jäl'ghe da determiniruidas [[elektrolit]]oiden ičendoid.
 
Voib säta ionad himižel vai fizižel mahtusel. Himižikš, ku neitraline atom kadotab ühtenüht vai enamba elektronad, ka sil om netto-pozitivine täude, i se kuctas [[Ion#Anionad da kationad|kation]]aks. Ku atom sab elektronid, ka sil om netto-negativine täude, i sesidä kuctas [[Ion#Anionad da kationad|anion]]aks. Ku ion om üksjaiženüks'jäižen [[atom]]an formas, ka sesidä kuctas atomižeks vai [[üks'atomine ion|üks'atomižeks ionaks]], a ku ionas om kaks' vai enamba atomad, ka sesidä kuctas [[molekulärine ion|molekulärižeks]] vai [[äiatomine ion|äiatomižeks ionaks]].
 
Substancijan fizižen ionizacijan statjaks, ozutesikš, gazoiš, muga nimitadud «ionparad» sädasesädasoiš ioniden ainastusen tagut. Kaikuččes mugoižes paras oma joudai elektron da pozitivine ion.
 
[[Metall]]ad formiruidas kationid, sikš ku niilpäi elektronad lähttas, kudaig [[metallatoi substancii|metallatomad substancijad]] formiruidas anionid, konz sadas elektronid.
 
== Anionad da kationad ==
[[Fail:Ions.svg|thumb|right|upright=1.75|[[Vezinik]]an [[atom]]as (kuvan keskuses) üks' [[proton]] da üks' [[elektron]] oma. Elektronan lähtend andab kationad (kuvan huras), sen-žo aigan elektronan tulend andab anionad (oiktas). Kaks'elektronine pil'v om tulnu vezinikan anionale, sen radius tegese enamb, mi neitraližen atoman radius, mitte ičekät äjan enamb pall'astoittud [[kation]]an protonad. Vezinik formiruib vaiše mugoine kation, miččes ei ole elektronid, ika eskai kationiš, miččiš (ei vezinikan kartte) kaik-se jäbajädas üks' vai enamb elektronad, oma üks'-se penemba neitraližid atomoid vai molekuloid, kudambišpäi sünduiba.]]
Sikš ku protonan elektrotäude ičeze surudes om kohtaine elektronan täutkenke, ka ionan netto-elektronine täude sättub protoniden verdanke ionas minus elektroniden verd siš.
 
'''Anion''' (−) ([[grekan kel'|grek.]] ἄνω (''ánō'') — ''ülähäks'') om ion, kudambas elektronid enamba mi protonid, ka se azj andab '''netto-negativine täude''' (sikš ku elektronil om negativine täude i protonil om pozitivine täude).
 
'''Kation''' (+) ([[grekan kel'|grek.]] κατά (''katá'') — ''alahaks'') om ion, kudambas penemba elektronid mi protonid, ka ned andabaanttas '''netto-pozitivine täude'''.
 
Erasid ližanimid kävutadas ioniden äikerdoitud täutkenke täht. Ozutesikš, ion −2-täutkenke om tetab [[dianion]]aks da ion +2-täutkenke om tetab kuti [[dikation]]. [[Cvitterion]] om neitraline molekul pozitiviženpozitiviženke da negativižennegativiženke täutkidenke erasiš tahoiš molekulan irdpolel.
 
== Tedoavaidusen te ==
'''Ion'''-sana [[grekan kel'|grekaks]] ἰόν, ''ion'', znamoičeb ''mänii'' (ἰέναι, ''ienai'', ''mända''-sanan nügüdläižen aigan I aktivan particip). Vl. 1834 anglialaine fizikan- da himijantedomez' [[Faradei Maikl]] sädi nece termin ümbrikirjutamha sihepäi tundmatoman ''mänijan'' nägusen ühten [[elektrod]]alpäi toižele vezisubstancijan kal't.<ref>[http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/faraday_michael.shtml Michael Faraday (1791-1867) (video). — BBC. {{ref-en}}]</ref><ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=ion Onlain etimologine vajehnik (etymonline.com).] {{ref-en}}</ref> Faradejale ei olend tetab necen nägusen londuz, no hän tezi: sikš ku metallad segoitabasegoitadas da lähtebalähttas segoiteshe ühtel elektrodal, da uz' metall tuleb segoitesespäi toižen elektrodan päl, ka om eraz substancijan tiptoižend, mitte likublikkub segoitesen kal't joksijas, vedajas, ehtatajas materialižes formas üht sijaspäi toižhe.
 
== Harakterižed pirdad ==
Konz ionad oma gazanvuiččes olendas (lämoi, päivänvauktuz, elektrokibinad i m.e. [[plazm]]), niil om korged mahtuz reakcijoile. Gazanvuiččed ionad reagiruibareagiruidas teravašti täuttud vastališti ionidenke, da sädasesätas neitraližedneitraližid molekuladmolekuloid vai ionižedionižid soladsolid. Ionad mugažo sädasesädasoiš nozoludes vai substancijan kovas olendas, konz solad reagiruibareagiruidas segoitajidenke (ozutesikš, [[vezi|vedenke]]). Sišpäi tulebatuldas ''ionad segoitajas'' pit'kembanhätkembanke elonke, ka [[energii|energijan]] da [[entropii|entropijan]] sido toižetase, ionad napribanapridas sirtassirta toine toižespäi i reagiruibareagiruidas nozoludenke. Mugomad stabiližed substancijad putubaputtas londuses madaliden temperaturiden olendoiš tobjimalaz. Sen järgeline ozutez om segoitadud soliden ionad merivedes.
 
Kaikil ionil om täude, sišpäi ne, kaikiden objektoiden kartte:
* vedabavedadas vastal'žedžid elektrotäutkedelektrotäutkid ičezennoks (pozitivine negativižennoks da tagazpolin),
* sirdabasirtas polihe ühtenvuiččen znaman täutkid (mugažo erazvuiččid ičeze väges),
* likubalikkudas traektorijadme, kudamban te kändase da om märitud [[magnitpöudmagnitkend]]al.
 
Elektronan mass om penemb, sen avaruden täutandan ičendad oma lujemba (elektronad oma [[materialižed lainhed]]). Sikš miše elektronad märičebamäritas atomoiden da molekuloiden suruz, hot' ne valdoičebavaldoitas elektronil da niiden suremba. Anionad (ionad negativižennegativiženke täutkenke) oma suremb maman molekulad vai atomad. Agjahižed elektronad sirdabasirtas polihe toine tošt i ližadabaližatas ionale fizišt surust, sikš ku sen suruz märičese [[elektroniden pil'v]]el. Ani mugažo kationad oma penemb maman atomad vai molekulad sen elektroniden pol'ven penemban suruden tagut. Ozutesikš, üks' [[vezinik]]an kation om ani elektronita, ka se om ''penemb lujas'' maman vezinikan atomad.
 
== Olend olmas londuses ==
Ionad oma jogasijaližed [[londuz|londuses]] da andaba vastuz erazvuiččen fenomeniden täht: [[Päiväine|Päiväižen]] vauktusen sü, [[Ma]]n [[ionosfer]]an olend olmas-ki. Atomoiden muju ičeze ionižes olendas voib erineda rindatades neitraližiden atomoidenke, ka päivänvauktusen absorbcii metalližil ionil andab mujud [[kalližarvoižed kived|kalližarvoižile kivile]]. Veden da ioniden vastamižpaineg om lujas tarbhaine kut anorganižes himijas, muga organižes-ki (biohimii sen ühtes), ozutesikš ohjastai sidoiden erigoitusel energii [[adenozintrifosfat]]as ([[adenozintrifosfat|ATF]]).
 
Kus ioniden ičendad oma kaikiš nägujembad, ümbrikirjutand andase alleanttud jagusiš; ned sijadasesijadasoiš pidusen polendusen fizižen pordhišton mödhe, astronomižes surudespäi mikroskopižhe.
 
== Astronomine olend olmas ==
Rivi 48:
&nbsp;&nbsp;&nbsp;''Päine kirjutuz: [[Plazm]].''
 
Vedetomiden gazanvuiččiden ioniden keraduz, vai eskai täuttud henegiden erasenerasenke verdanke gaz nimitase plazmaks. Enamba mi 99.9% Mirun nägujas substancijaspäi voib olda [[plazm]]an nägus.<ref>[http://science.nasa.gov/newhome/headlines/ast07sep99_1.htm Plasma, Plasma, Everywhere] Science@NASA Headline news, Space Science # 158. September 7, 1999. {{ref-en}}</ref> Se mülüb meiden [[Päiväine]] da toižed [[tähtaz|tähthad]], [[planetoidenkeskeine avaruz|avaruz planetoiden keskes]] da [[tähthidenkeskeine ümbrišt|avaruz tähthiden keskes]]. Plazm om nellänz' substancijan olend ([[kova hibj|kovad hibjad]], [[nozoluz|nozoluded]], [[gaz]]ad-ki), sikš ku sen ičendad oma toižed materialižkš. [[Astrofizine plazm|Astrofizižes plazmas]] om tobjimalaz elektroniden da protoniden segoitez (ioniziruidud vezinik).
 
== Homaičendad ==
<references />
{{Reflist}}
 
[[Kategorii:Ionad|*]]
[[Kategorii:Fizik]]
[[Kategorii:Plazman fizik]]