Ion: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
orfo |
||
Rivi 1:
'''Ion''' ([[grekan kel'|grek
Ionad erižikš henegiš
Ionan [[elektrotäude|täude]] om kerdaine elektronan täutkenke. Vl 1834 [[Faradei Maikl]] sädi «ion»-tärtusen da terminan. Tedoides [[elektrojoksuz|elektrojoksusen]] painust [[muiktuz|muiktusiden]], [[mugl]]iden da [[solad|soliden]] vezisegoitesihe, Faradei ezimeleti, miše mugoižiden segoitesiden [[elektrovendmahtuz]] oli ioniden likundan tagut.
Faradei nimiti [[kation]]ikš ionad
Ionad oma himižešti aktivižed heneged, i sikš ned tarttas reakcijoihe atomoidenke, molekuloidenke da ičekesken. Ionad sündudas segoitesihe [[elektrolitine dissociacii|elektrolitižen dissociacijan]] jäl'ghe da determiniruidas [[elektrolit]]oiden ičendoid.
Voib säta ionad himižel vai fizižel mahtusel. Himižikš, ku neitraline atom kadotab
Substancijan fizižen ionizacijan statjaks, ozutesikš, gazoiš, muga nimitadud «ionparad»
[[Metall]]ad formiruidas kationid, sikš ku niilpäi elektronad lähttas, kudaig [[metallatoi substancii|metallatomad substancijad]] formiruidas anionid, konz sadas elektronid.
== Anionad da kationad ==
[[Fail:Ions.svg|thumb|right|upright=1.75|[[Vezinik]]an [[atom]]as (kuvan keskuses) üks' [[proton]] da üks' [[elektron]] oma. Elektronan lähtend andab kationad (kuvan huras), sen-žo aigan elektronan tulend andab anionad (oiktas). Kaks'elektronine pil'v om tulnu vezinikan anionale, sen radius tegese enamb, mi neitraližen atoman radius, mitte ičekät äjan enamb pall'astoittud [[kation]]an protonad. Vezinik formiruib vaiše mugoine kation, miččes ei ole elektronid, ika eskai kationiš, miččiš (ei vezinikan kartte) kaik-se
Sikš ku protonan elektrotäude ičeze surudes om kohtaine elektronan täutkenke, ka ionan netto-elektronine täude sättub protoniden verdanke ionas minus elektroniden verd siš.
'''Anion''' (−) ([[grekan kel'|grek.]] ἄνω (''ánō'') — ''ülähäks'') om ion, kudambas elektronid enamba mi protonid, ka se azj andab '''netto-negativine täude''' (sikš ku elektronil om negativine täude i protonil om pozitivine täude).
'''Kation''' (+) ([[grekan kel'|grek.]] κατά (''katá'') — ''alahaks'') om ion, kudambas penemba elektronid mi protonid, ka ned
Erasid ližanimid kävutadas ioniden äikerdoitud täutkenke täht. Ozutesikš, ion −2-täutkenke om tetab [[dianion]]aks da ion +2-täutkenke om tetab kuti [[dikation]]. [[Cvitterion]] om neitraline molekul
== Tedoavaidusen te ==
'''Ion'''-sana [[grekan kel'|grekaks]] ἰόν, ''ion'', znamoičeb ''mänii'' (ἰέναι, ''ienai'', ''mända''-sanan nügüdläižen aigan I aktivan particip). Vl. 1834 anglialaine fizikan- da himijantedomez' [[Faradei Maikl]] sädi nece termin ümbrikirjutamha sihepäi tundmatoman ''mänijan'' nägusen ühten [[elektrod]]alpäi toižele vezisubstancijan kal't.<ref>[http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/faraday_michael.shtml Michael Faraday (1791-1867) (video). — BBC. {{ref-en}}]</ref><ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=ion Onlain etimologine vajehnik (etymonline.com).] {{ref-en}}</ref> Faradejale ei olend tetab necen nägusen londuz, no hän tezi: sikš ku metallad
== Harakterižed
Konz ionad oma gazanvuiččes olendas (lämoi, päivänvauktuz, elektrokibinad i m.e. [[plazm]]), niil om korged mahtuz reakcijoile. Gazanvuiččed ionad
Kaikil ionil om täude, sišpäi ne, kaikiden objektoiden kartte:
*
*
*
Elektronan mass om penemb, sen avaruden täutandan ičendad oma lujemba (elektronad oma [[materialižed lainhed]]). Sikš miše elektronad
== Olend olmas londuses ==
Ionad oma jogasijaližed [[londuz|londuses]] da andaba vastuz erazvuiččen fenomeniden täht: [[Päiväine|Päiväižen]] vauktusen sü, [[Ma]]n [[ionosfer]]an olend olmas-ki. Atomoiden muju ičeze ionižes olendas voib erineda rindatades neitraližiden atomoidenke, ka päivänvauktusen absorbcii metalližil ionil andab mujud [[kalližarvoižed kived|kalližarvoižile kivile]]. Veden da ioniden vastamižpaineg om lujas tarbhaine kut anorganižes himijas, muga organižes-ki (biohimii sen ühtes), ozutesikš ohjastai sidoiden erigoitusel energii [[adenozintrifosfat]]as ([[adenozintrifosfat|ATF]]).
Kus ioniden ičendad oma kaikiš nägujembad, ümbrikirjutand andase alleanttud jagusiš; ned
== Astronomine olend olmas ==
Rivi 48:
''Päine kirjutuz: [[Plazm]].''
Vedetomiden gazanvuiččiden ioniden keraduz, vai eskai täuttud henegiden
== Homaičendad ==
<references />
[[Kategorii:Ionad|*]]
[[Kategorii:Fizik]]
[[Kategorii:Plazman fizik]]
|