Erinevus lehekülje "Buharest" redaktsioonide vahel

p
resümee puudub
(+)
p
Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Heinkun da elokun lämuz om +22 C°, vilukus om -1,3 C° keskmäral. Voden keskmäine lämuz om +10,8 C°. Paneb sadegid 595 mm vodes, kezal niid om enamba (60-77 mm kus).
 
Buharest jagase 6 sektorha (rom.: ''sectoare'') ičeze pämehenkepämehidenke (merankemeroidenke) da administracijoidenke, nomeruiše niid častomaraižen mödhe. Sektorad alajagasoiš fartaloihe (rom.: ''cartiere''), niid kaik om 57.
 
== Eläjad ==
Vozil 1912-1948 lidnan ristitišt ližadui heredamba kaiked i sai 1 millionad. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 1 883 425 ristitud. Heiden keskes [[romanijalaižed]] i [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] oma enambuses (96-97%). Rahvahanvähembused oma [[čiganalaižed]] (1,4%) i [[mad'jaralaižed]] (0,3%). Hristanuskondan äjiden sarakoidentoižendoiden pühäkodid oma lidnas, no vaiše rahvahan videndez tuleb jumalankodihe kerdan nedališ da sen paksumb.
 
== Transport ==
Rengazavtote ümbärdab lidnad. [[Avtobus]]ad, [[trolleibus]]ad, [[tramvai]]d, kiruhtramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks Buharestas. Metro radab lidnas vspäi 1979 (vspäi 2011 4 jonod, 51 stancijad, 69,2 km raudted).
 
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Anri Koandan nimel nimitadud lendimport (''OTP''), ende Otopeni, sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, 4 km lidnan pohjoižröunaspäi. Sišpäi tehtas reisid äjihe [[Evrop]]an i [[Azii|Päivlaskmaižen Azijan]] lendimportoihe, čarterreisid — [[Ispanii|Ispanijan]] sarihe i [[Tunis]]ha. Toine civiline pen'vanh Benäs-lendimport (''BBU'') sijadase 8 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas tatanmaižid reisid i erasid rahvahidenkeskeižid čarterreisid, vozil 2013-2015 se jäi läz kävutamata.
 
== Irdkosketused ==
62 092

muudatust