Jugoslavii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 24:
| Aigvö = UTC+1
}}
'''Jugoslavii''' oli valdkund [[Evrop]]as vozil 1918-1992. Se sijazihe [[Balkanan pol'sar'|Balkanan pol'sarel]] da oli [[Adriatine meri|Adriatižen meren]] kaks'tuhakilometriženke randištonke.
 
Valdkund sündui [[Avstrijan da Mad'jaranman imperii|Avstrijan da Mad'jaranman imperijan]] čihodamižen rezul'tataks. Vozil 1918-1945 se oli kunigahuz da unitarine valdkund. Sid', vspäi 1945 — federativine tazovaldkund. Federacii kogoni 6 valdkundaspäi i kaks' avtonomijad oli Serbijas. Kaik ned oma ripmatomad toine toižespäi nügüd' päiči Serbijan avtonomijoid ([[Vojevodin]] i [[Kosovo]]).
 
Vozil 1945-1991 Jugoslavijan Socialistine Federativine Tazovaldkund oli röunoiš [[Romanii|Romanijanke]] da [[Bolgarii|Bolgarijanke]] päivnouzmas, [[Grekanma]]nke suves, [[Albanii|Albanijanke]] suvipäivlaskmas, [[Italii|Italijanke]] da [[Avstrii|Avstrijanke]] lodehes, [[Mad'jaranma]]nke pohjoižes.
Jugoslavijan čihodamine tegihe pordhil: vl 1991 läksiba [[Slovenii]], [[Horvatii]] i [[Makedonii]]; vozil 1991-1995 [[Bosnii da Gercegovin]]; vl 2006 [[Mustmägi]] tedoti ripmatomut [[Serbii|Serbijaspäi]].
 
Mägitahond oli territorijan kaks' koumandest. [[Dunai]]n bassein ühtištoiti valdkundad. Mujumetalloiden metallurgii sijaližil varoil oli ižandusen aluseks. Radnikoiden kollektivad sättutiba keskneze pätindoid, ižandusen ohjanduz oli kundaližen i keskusetoman.
 
Jugoslavijan čihodamine tegihe pordhil: vl 1991 läksiba [[Slovenii]], [[Horvatii]] i [[Makedonii]]; vozil 1991-1995 [[Bosnii da Gercegovin]]; vl 2006 [[Mustmägi]] tedoti ripmatomut [[Serbii|Serbijaspäi]]. Vl 2008 [[Kosovo]] tedoti ripmatomut Serbijaspäi, no Serbii jäi necidä azjan tundištamata.
 
{{stub}}
[[Kategorii:Jugoslavii| ]]
[[Kategorii:Evropan istorižed valdkundad]]
[[Kategorii:Balkanan pol'sar']]