Ind: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
+ |
+ |
||
Rivi 34:
Ende mecakišt kazvoi jogen basseinas, mecan pind om lujas vähemb sidä nügüd'. Jogen [[kala]]n varad oma znamasižed. [[Sukkur]]- da [[Kotri]]-lidnad oma kalategimišton järedoikš keskusikš, no kalankazvatuz om tarbhaine saudud padoseiniden tagut.
Indan gidroenergetižed voimused oma 20 mln kVt. 1970-nzile vozile sauvoihe olijoiden padoseiniden enambust. Indijan da Pakistanan ridad oleliba äi kerdoid jogen basseinan vezivaroihe näht, mugažo Pakistanan štatoiden-ki kesken. Vspäi 1960 kožundakt Indan veziš reguliruib veden jagamišt viden jogen tahondas (Pendžab-regionas).
Maižanduz om olmas kastelendan abul. Jogen alajoksmuses om 120 000 km² kasteltud mad, se om Pakistanan Pendžab-štatas da jogen del'tas, vedhuden penemba pol't sase jogensuhusai. Irrigacižkanaliden ühthine piduz om 65 tuh. km, ühthemänho kasteltas 170 000 km² mad.
Laivoidenlikund om olmas jogensuspäi [[Dera-Ismail-Han]]-lidnhasai, 1200 kilometrad matkad laivoiden täht. Pened astjad lapakonke pohjanke voidas ujuda edemba ülezjogen Kabul-jogensuhusai.
== Ekologii ==
Dambiden da padoseiniden sauvond vei vedhuden vähendusele jogensus severdha kerdha 20. voz'sadan aigan. Tonuziden sagedmaiden mülü mugažo peneni, jogen del't ištuse, sen pind väheneb. Merivezi ličeb 75 kilometrhasai ülezjogen suspäi veden ližadumižiden aigan, del'tan randad muretas. Sadad tuhad ristituišpäi sirdiba sen randoišpäi mahusen soldundan tagut.
20. voz'sadal [[sar'vnena]]d jäiba Indan basseinas vaiše kel'dtahoiš. Indine jogidel'fin läz kadoi padoseiniden taguiči. Mecoiden pind väheni znamasižikš maižandusen šingotesen tagut.
== Irdkosketused ==
* [http://www.worldwildlife.org/wildworld/profiles/g200/g156.html Indjogen del't «World Wildlife Fund»-organizacijan saital.] {{ref-en}}
[[Kategorii:Ind| ]]
[[Kategorii:Arabijan meri]]
| |||