Ind: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '{{1000}} thumb|250px|Indan bassein. '''Ind''' (sanskrit: सिन्धु ''Sindhu'', urdu: سندھ ''Sindh'...' |
+ |
||
Rivi 1:
{{1000}}
[[Fail:Indus river.svg|thumb|
'''Ind''' ([[sanskrit]]: सिन्धु ''Sindhu'', [[urdu]]: سندھ ''Sindh'', [[sindhi (kel')|sindhi]]: سندھو ''Sindhu'', [[puštu]]: اباسين ''Abba-Sin'' «jogiden tat», [[persijan kel'|pers.]].: هند ''Hind'', [[tibetan kel'|tibet]].: ''Sengge Chu'' «levan jogi»; [[kitain kel'|kit]].: 印度河 ''Yìndù Hé'', [[hindi]]: सिन्धु नदी) om znamasine jogi Suvižes [[Azii|Azijas]]. Joginišk sijadase [[Kitai]]n territorijas, sen [[Tibetan mägišt]]ol. Jogi jokseb lodehližen [[Indii|Indijan]] mägitahondoiš ([[Gimalajad|Gimalajiden]] pautkil). Jogen tobj pala om [[Pakistan]]an territorijal, jagab mad kaks'haz, kävutase sen ižanduses. Jogensu sijadase [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] [[Arabijan meri|Arabijan meren]] pohjoižes, [[Karači]]n päivnouzmaižiš ezilidnoiš.
Rivi 6:
Ind ''Sindhu''-nimenke om tetab pühäjogi, mainitase [[Rigved]]as kuti «Seičeme Joged»-agjan päjogi.
== Geologii ==
Indan vezivalu üläjoksmuses om üks' kaikiš amuižembiš jogišpäi Mas, Gimalajiden vanhemb. Gimalajad sünduiba [[Indostan]]-plitun iškendan jäl'ghe Azijanke 35-55 mln vot tagaz, ned libuiba jo jäl'ghe Indan sündundad.
Jogen veded ühtniba libujiden mägiden erozijan processha, sen paloin, [[Karakorum]]an erozijha. Olendan aigan Indjogen vago sirdi kesk- da alajoksmuses 100 km päivnouzmha Suleimanan mägiden libundan tagut. Jogensu sirdi suvhe ičeze sagedmaiden mödhe i Arabijan meren randišton libundan taguiči.
== Ümbrikirjutand ==
Joginišk sijadase 5300 m korktusel valdmeren pindan päl Tibetan mägišton suvipäivlaskmas, [[Kangrinboče|Kangrinboče (Kailas)]]-mägen pohjoižel pautkel. Jogi jokseb ''Sengge-Dzangbo (Šicüan'he)''-nimenke i ühtištub Gar-Dzangbo-jogenke läz Langmar-küläd, sen jäl'ghe jokseb jo Ind-nimenke.
Ind jokseb läz 1000 km lodeheze [[Karakorum (mägisistem)|Karakorum-mägil]], läbitab koumen valdkundan territorijad. Jogi jäl'gendab süväd tektoništ alangištod, äiluguižed kall'oikahad urad oma jogen randoikš. Jogen alangišt augotase läz amuišt [[Leh (Indii)|Leh]]-lidnad, kudamb om istorižen Ladakh-agjan pälidnaks. Jogi sase ičeze kaikiš pohjoižembha čokkoimhesai läz [[Haramoš]]-mägenpäd, sid' käraudab suvipäivlaskmha, jokseb [[Gimalajad|Gimalajiden]] i [[Gindukuš]]an sarakoiš läbi.
Ičeze keskjoksmuses Ind läbitab kukhikahid tahondoid, jokseb [[Indan da Gangan tazangišt]]on päivlaskmas. Jogi sab äi ližajogid. Jäl'gmäine mödvedhe [[Pandžnad|Pandžnad (Satledž)]]-ližajogi om kaikiš suremb-ki, lankteb Indha huralpäi. Ei ole ližajogid Indan alajoksmuses.
Edel suhištod Ind jokseb läbi [[Tar (rahvahatoi ma)|Tar]]-letetazangišton päivlaskmaižes poles. Jogen vago sase [[Arabijan meri|Arabijan merhesai]] enamba mi 1800-kilometrižen matkan jäl'ghe tazangištodme.
Indan del't augotase [[Haidarabad]]anno 150 kilometras merespäi. Del'tan pind om 30 tuh. km² (seičemenz' surtte mail'mas). 11 pähijamad lanktas merhe 250 km mererandan pidusel. Jogahižel sur'vedel kaik del'tan hijamiden kuva vajehtase. Jogi tob merhesai 450 mln tonnad sagedmaid vodes. Nügüd' Gadžamro om pähijamaks. Ližadumižen aigan meren veded puttas jogehe.
Jogen vago om vähän korktemb ümbriolijad letetazangištod todud sagedmaiden suren lugumäran tagut. Jogen randad oma ratud maspäi znamasižel pidusel kaičemha lähižid territorijoid sur'vezišpäi. Vozil 1947, 1958 da 2010 sur'veded toiba lujid vigoid Pakistanan eläjile. Erasti jogi vajehtab vagod lujan sur'veden tagut.
Toižed znamasižed ližajoged oma Kabul i Kuram, molembad lanktas oiktalpäi.
{{stub}}
| |||
