Dunai: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
+ |
+ |
||
Rivi 8:
== Fizine geografii ==
Dunai vajehtab joksmusen čuradust severz' kerdoid. Se jokseb Saksanmas päivnouzmha, jogen kaikiš pohjoižemb čokkoim om [[Regensburg]]-lidnas. Sid' jogi läbitab Venan katl'usen i jokseb [[Keskdunain alangišt]]odme enamba 600 km, suvhe Budapeštas, sen jäl'ghe suvipäivnouzmha. Jogi jokseb Suvižil [[Karpatad|Karpatil]] «Raudasižed verajad»-uran kal't, sid' jokseb päivnouzmha [[Aladunain alangišt]]odme. Kaikiš suvemb čokkoim om läz [[Svištov]]-lidnad Bolgarijas.
Znamasižed ližajoged (enamba 500 km pitte): hurad — [[Tis]], [[Siret]], [[Prut]]; oiktad — [[Inn (jogi)|Inn]], [[Drav]], [[Sav]], [[Morav (Dunain alaližajogi)|Morav]].
Dunain hijamad oma znamasižed, 100 kilometrhasai pitte da sen enamba. Jogivagon keskmäine pautkuz om 23,7 sm/km. Kova tullei merelpäi veb teravale sur'vedele jogen del'tas.
== Vedenkeradandbassein ==
Rivi 16 ⟶ 20:
Ližajogiden enambuz lankteb üläjogehe.
Sur'veden da madalveden strokud erinedas jogen erazvuiččil paloil. Üläjogen i Keskdunain veden tazopind om kaikiš korktemb kezakus, minimaline — tal'vel (tal'vku-uhoku). Alajogel sur'vezi oleleb sulakus-semendkus, madalvezi — sügüz'ku-reduku.
Sadegiden jagand basseinadme om erazvuitte. Paneb sadegid 400-600 mm vodes tazangištoil, 800-1200 mm Karpatiden pautkil, 1800-2500 mm Al'pil. Sadegiden minimum om Dunain del'tas. Lumen da jän katked oma lühüdaigaižed päiči Ülädunain basseinan mägitahondoiš.
== Laivoidenlikund ==
Rivi 39 ⟶ 47:
<references />
[[Kategorii:Dunai| ]]
[[Kategorii:Mustmeri]]
| |||