Ma: Erod versijoiden keskes

'''Ma''' om [[Päiväine|Päiväižespäi]] koumanz' planet [[Päiväižen sistem|Päiväižen sistem]]as, kaikiš jaredamb diametran, vedadusen da ninevusen mödhe Maižen gruppan planetoiden ([[Merkurii|Merkurii]], [[Vener|Vener]], Ma i [[Mars|Mars]]) keskes. Matk Maspäi Päiväižehesai om 149 597 887 kilometrad vai 1 astronomine ühtenik. Planet punotab ümbri Päiväižes da tegeb kogonaine punond 365,26 päiviš. Mugažo sehän punotab ümbri ičeze värtmudes da tegeb kogonaine punond 23 časuiš 56 minutoiš i 4.091 sekundoiš. Mal om üksjaine londuseline sputnik — [[Kudmaine|Kudmaine]]. Keskmäine matk Maspäi Kudmaižhesai om läz 384 400 kilometrad. Mal om ičeze atmosfer, kudambas mülüba azot (78,08 %), kislorod vai muiktanik (20,95 %), argon (0,93 % ), hil'vezik (0,038 %) i toižed elimentad.

Man pind om 510 072 000 nellikkilometrad. Läz senhänen 70,8 procentad om Maine valdmeri (okean). Maižha valdmereha mülüba [[Atlantine valdmeri|Atlantine]], [[Indine valdmeri|Indine]], [[Jävaldmeri|Jä-]], [[Suvivaldmeri|Suvi-]] da [[Tün' valdmeri|Tün']] valdmered. Valdmered, salämed da kanalad jagaba kuivma kontinenthe: [[Afrik|Afrik]], [[Antarktid|Antarktid]], [[Avstralii (kontinent)|Avstralii]], [[Evrazii|Evrazii]], [[Pohjoižamerik|Pohjoižamerik]], [[Suviamerik|Suviamerik]]. Tedoližed andmused ozutaba sillehänele, miše Ma tegihe Päiväižen sumegusespäi läz 4,54 milliardad vot tagaze. Elo tuli Mal läz 3,5 milliardad vot tagaze.