Moldov: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
p superlativ; pp
Rivi 32:
Moldov om mavaldkundröunoiš [[Romanii|Romanijanke]] päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), [[Ukrain]]anke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves [[Must meri|Mustan meren]] randpol' sijadase ani läz.
 
Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om [[Balanešti]]-mägi, 429 m valdmeren pindan päl. Valdkundan surembaižed joged oma [[Dnestr]] da [[Prut]]. Kaik joged jokstas [[Must meri|Mustha merhe]]. Moldovan suvembaižes čokkoimes om 200-metrine [[Dunai]]-jogen randan pala om Moldovan kaikiš suvembaks čokkoimeks.
 
Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, pehmdan tal'venke da pit'kan päipaštokahan kezanke. Vilukun kesklämuz om -4°C, heinkun — +21°C. Paneb sadegid 380-550 mm vodes, kuidme tazomäras.
 
Londuseližed pävarad oma [[bur hil']], [[fosforitadfosfor]]itad; toižed varad — [[mouckivi]], [[sauvondgips]], [[mustma]].
 
== Politine sistem ==
Rivi 44:
Parlament ([[romanijan kel'|rom.]]: ''Parlamentul Republicii Moldova'') om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
 
JärgvaličendadJärgenduseližed valičendad parlamentha oliba vl 2014 kül'mkun 30. päiväl. Nügüdläine prezident om [[Nikolae Timofti]], händast valitihe vl 2012 keväz'kun 16. päiväl. Vspäi 2015 uhokun 18. päiväspäi [[Kirill Gaburič]] om päministraks.
 
== Administrativiž-territorialine jagand ==
   ''Kacu kirjutuz: [[Moldovan administrativiž-territorialine jagand]].''
 
Moldov alajagasejagase 32 rajonha ([[romanijan kel'|rom.]]: ''raion''), 5 municipijha (3 sured lidnad, 1 avtonomijan pälidn da 1 territorijan pälidn), 1 avtonomii ([[Gagauzii]] man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižihe ühtnikoihe eriližen oiktuzližen statusanke ([[Dnestranrand]]al om ičeze administrativine jagand). Edemba rajonad jagasealajagase 61 lidnha da 916 küläkommunha. 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. [[Kišinöv]] jagase 5 sektorha, ned — 6 lidnha da 12 kommunha. Toižed municipijad alajagase kommunihe.
 
Tundištamatoi [[Dnestranrand|Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund]]-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da [[Benderi]]-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' [[Ukrain]]an röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.
Rivi 56:
Moldovas elädas [[moldavijalaižed]]. Läz 25% ristitištod (600-1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.
 
Toižed sured lidnad (enamba 45 tuh. ristitudristituid vl 2014, surembaspäi penembha): [[Bel'ci]], [[Tiraspol']], [[Benderi]], [[Ribnic]]. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas.
 
Vn 2004 rahvahanlugemižen mödhe 93% eläjid oliba [[hristanuskond|ortodoksižen jumalankodikundan]] uskojad.