Garbol: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 39:
[[Lehtez|Lehtesed]] sijadase järgendusen mödhe, ned oma 3-15 mm pitte, 1-6 mm levette<ref name="kazmär"/>, munanvuiččed vai pit'kačud lühüdan vardenke. Lehtesen plat om muzavihandan mujun ülähänpäi da tuhkhahkan (vauktan) mujun alahanpäi, se om jänu tal'veks kazmuz. [[Vaha]] om lehtesen alahal, se telustab vedele valada lehtest.
[[Änik]]od oma purpuran polhe vai ruskedvauvhad, oiktan formanke, kehnanaluiženke alahaks, išttas [[änikjaug]]al. Nece änikjaug voib olda pit'kaks (järgeližel garblol — 5 santimetrhasai<ref name="kazmär"/>). Paloid mallüdes om nell'. Vencut om nell'palaine süväs, no änikod oleldas viden-ki lehtesenke<ref>Клюква //Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона: В 86 томах (82 т. и 4 доп.). — СПб., 1890-1907.</ref>; äniklehtesiden agjad käroudud irdpolele. Änikos om kahesa
[[Plod]] om šurunvuitte, ellipsanvuitte vai munanvuitte marj rustan mujun. Sügüz'kul garblon marjad oleskeldas küpsnuzikš. Sol kazvanuden marjan suruz om 16 millimetrhasai. [[Ornitohorii]] harakterizuib garblon äikerdoičendad: [[lindud]] södas ploduid da vedadas niiden semnid pit'kali. Kaikuččes vodes üks' kazmuz sündub severz' sadad marjad<ref name="šipunov">Шипунов А.Б. Клюква //Биология: Школьная энциклопедия /Отв. Белякова Г. и др. — М.: БРЭ, 2004. ISBN 5-85270-213-7.</ref>.
| |||