Vajehtuz 28. Keväz’ku 2014, kell 20:39 vajehta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 352 vajehtused pEi ole vajehtusen ühthevedoid ← Vanhemb vajehtuz		Vajehtuz 22. Uhoku 2016, kell 12:40 vajehta heitta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 352 vajehtused pp Udemb vajehtuz→
Rivi 1: [[~~File~~Fail:Osmium-crystals 2.jpg\|thumb\|left\|250px\|~~Osmii~~Osmijan kristallad.]]▼ {{Himine element\|76\|Osmii\|Os\|190,23\|Metall\|2\|8\|18\|32\|14\|2\|0\|}} ▲[[File:Osmium-crystals 2.jpg\|thumb\|left\|250px\|Osmii]] '''Osmii''' (''Os'') om 76nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut\|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kahesanden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. Osmii om lujas harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. Se om hudr hoštai hobedaižtaivazma [[metall\|päličmänendmetall]]. Ičeze ičendoiden tagut metalline osmii lujas hondoin andase mehanižele ümbriradmižele. Osmii mülütab kuz' stabilišt [[~~Izotop\|izotopad~~izotop]]ad. Osmijan avaiži vl. 1804 anglijalaine himik S. Tennant. Pälöudmižsijad oma [[Venäma]]s, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad\|AÜV:oiš]], [[Kanad]]as da [[Kolumbii\|Kolumbijas]]; kaikiš järedamb löudmižsija om ~~Suviafrikas~~[[Suviafrik]]as (Bušvel'd). Osmii kävutadas metallurgijas, elektrotehnikas da elektronikas. Se om mugažo hüvä katalizator. Rivi 13: Osmijal ei ole ičenašt biologišt rolid. Osmijan ülembaine oksid om lujas toksine. Atommass -— 190,23. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) -— 22,587 g/sm³. Suladandlämuz -— ~~3327~~3306 K. Kehundlämuz -— ~~5300~~5285 K. {{stub}}

Osmii: Erod versijoiden keskes