Nikaragua: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 24:
== Istorii ==
Vl 1821 sügüz'kun 15. päiväl Nikaragua sai ripmatomut [[Ispanii|Ispanijaspäi]], no täut ripmatomut sai vl 1838 semendkun 31. päiväl Keskuzamerikan Federaližen Tazovaldkundan čihodamižen jäl'ghe.
 
Vozil 1979-1990 rahvahanikoiden soda oli valdkundas ''kontras:oid'' vaste.
 
Nügüdläine konstitucii om väges vs 1987 vilukun 9. päiväspäi.
Rivi 29 ⟶ 31:
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Nicaragua Topography.png|thumb|left|250px|Nikaraguan topografine kart.]]
Nikaragua röunatab [[Gonduras]]anke pohjoižes (röunan piduz — 940 km) da [[Kostarik]]anke suves (313 km). Ühthine mavaldkundröunoiden piduz om 1253 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab [[Tün' valdmeri]] (randanpird om 320 km), a päivnouzmaižed randad — [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] [[Kariban meri]] (randanpird — 480 km). Ühthine randanpird saridenke — 910 km.
 
[[Mogoton]]-mägi om korktembaine valdkundas (2438 m). [[Manrehkaiduz|Manrehkaidused]] oleldas paksus. [[Keskuzamerik]]an kaikiš järedambad reskveden [[Managua (järv)|Managua]]- da [[Nikaragua (järv)|Nikaragua]]-järved levigatas Nikaraguas. Saum vezid — 10,380 km² (8% territorijad).
 
Klimat om valdmerine neps. Paneb sadegid päivlaskmaižel randal 1000-1500 mm vodes (semendkul-redukul om vihmsezon), päivnouzmaižel randal — 2500-6500 mm vodes (äi [[so]]id).
 
Londuseližed pävarad oma [[metall]]ad ([[kuld]], [[hobed]], [[vas'k]], [[cink]], [[hahktin]], [[vol'fram]]); toižed varad — [[mec]], [[kala]].
Rivi 37 ⟶ 41:
== Politine sistem ==
[[Fail:AsambleaNacionalManagua.JPG|thumb|right|250px|Nikaraguan parlamentan pert' [[Managua]]s.]]
Nikaragua om unitarine konstitucine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. HänenKaik rahvaz valičeb händast. Prezidentan valdatusiden strok om kuz'viž vot, strokuiden lugu om röunatusita (vspäi 2014). Om üks' varaprezident hänele abhu.
 
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim ([[ispanijan kel'|isp.]]: ''Asamblea Nacional'') 92 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Ohjastusele mugažo sab säta da vahvištada käskusid.
 
Nikaraguan päjärgvaličendad, sidä kesken valdkundan parlamentha da prezidentan, oliba vl 2011 kül'mkun 6. päiväl. Nügüdläine prezident om [[Daniel' Ortega]] vspäi 2007. Vl 2011 hän sai vägestust valičendoiden satuseks (62,46%), radab koumanden strokun (ezmäine strok oli vozil 1985-1990).
 
== Administrativiž-territorialine jagand ==
   ''Kacu kirjutuz: [[Nikaraguan administrativiž-territorialine jagand]].''
 
Nikaragua alajagase 17 regionha: 15 departamentad ([[ispanijan kel'|isp.]]: ''departamento'') da 2 avtonomišt agjad ([[ispanijan kel'|isp.]]: ''región autónoma'') (valdkundan päivnouzm). Regionad jagase 156 municipaližhe ühtnikho ([[ispanijan kel'|isp.]]: ''municipio'').
 
== Eläjad ==
Rivi 61 ⟶ 67:
* [http://www.asamblea.gob.ni/ Nikaraguan Nacionaližen Suiman oficialine sait.] {{ref-es}}
* [http://www.poderjudicial.gob.ni/ Nikaraguan Ülembaižen käskuzkundan oficialine sait.] {{ref-es}}
* [http://www.inide.gob.ni/ Nacionaline Nikaraguan informacijan šingotesen institut (inide.gob.ni).] {{ref-es}}
 
{{Pohjoižamerik}}