Ion: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 3:
Ionad erižikš heničuiš vasttase kaikiš [[substancijan agregatine olend|substancijan agregatižiš olendoiš]] — [[gaz]]oiš (ozitesikš, [[Man atmosfer|atmosferas]]), [[nozoluz|nozolusiš]] ([[suladused|suladusiš]] da [[segoitez|segoitesiš]]), [[kristall]]iš da [[plazm]]as (ozutesikš, [[tähthidenkeskeine ümbrišt|tähthidenkeskeižes avarudes]]).
Ionan [[elektrotäude|täude]] om
Faradei nimiti [[kation]]ikš
Ionad oma himižešti aktivižed heničud
Voib säta ionid himižel vai fizižel tel. Himižikš, ku neitraližel atomalpäi üks' vai enamba elektronad lähteba, ka sil om netto-pozitivine täude, da se om tetab [[Ion#Anionad da kationad|kation]]aks. Ku atom sab elektronid, ka sil om netto-negativine täude, da se om tetab [[Ion#Anionad da kationad|anion]]aks. Ku ion om üksjaine atom ka se om atomine vai [[monoatomine]] ion, a ku ionas om kaks’ vai enamba atomad, ka se nimitase [[molekulärine ion|molekulärižeks]] vai [[äiatomine ion|äiatomižeks ionaks]].
|