Ion: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1:
'''Ion''' ([[grekan kel'|grek.]] ''ἰόν'' — ''mänii'') — üks'atomine vai äiatomine [[henič]] elektrotäutkenke, kudamb sädase siloi, konz üks' vai enamba [[elektron|elektronad]] kadodas [[atom]]aspäi vai [[molekul]]aspäi vai ühtnedas [[atom]]ha vai [[molekul]]ha. [[Ionizacii]] (ioniden formiruind) voib tehtas korktan [[temperatur]]an ([[lämuz|lämuden]]) aigan, [[elektrokend]]an vai [[ionizirui sädegoičend|ionizirujan sädegoičendan]] painusen al. Sidä vizid, ion om atom vai molekul, kudambas elektroniden ühthine verd ei ole kohtaine [[proton]]iden ühthižen verdanke, i se azj andab atomale pozitivišt vai negativišt [[elektrotäude]]t.
 
Ionad erižikš heničuiš vasttase kaikiš [[agregatine substancijan agregatine olend|agregatižiš substancijan agregatižiš olendoiš]] — [[gaz]]oiš (ozitesikš, [[Man atmosfer|atmosferas]]), [[nozoluz|nozoluzišnozolusiš]] ([[suladused|suladusiš]] da [[segoitez|segoitesiš]]), [[kristall]]iš da [[plazm]]as (ozutesikš, [[tähthidenkeskeine ümbrišt|tähthidenkeskeižes avarudes]]).
 
Ionan [[elektrotäude|täude]] om kerdoiš elektronan täutkenke. Vl. 1834 [[Faradei Maikl]] sädi «ion»-tärtuz da termin. Hän ezimeleti [[elektrojoksuz|elektrojoksusen]] painuden [[muiktuz|muiktusiden]], [[mugl]]iden da [[sol]]iden vezisegoitesihe ičeze tedoidusen aigan, miše mugoižiden segoitesiden [[elektrovendmahtuz]] om ioniden likundan tagut.