Ion: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1:
'''Ion''' ([[grekan kel'|grek.]] ''ἰόν'' — ''mänii'') — üks'atomine vai äiatomine [[henič]] elektrotäutkenke, kudamb sädase ühten vai severdan [[elektron]]oideniden kadotandan vai ühtnendan [[atom]]ale vai [[molekul]]ale rezul'tataks. [[Ionizacii]] (ioniden formiruind) voib tehtas korktan [[temperatur]]an aigan, [[elektrokend]]an vai [[ionizirui sädegoičend|ionizirujan sädegoičendan]] painusen alle. Sidä vizid, ion om atom vai molekul, miččes elektroniden ühthine verd ei ole kohtaine [[proton]]iden ühthiženke verdanke, i se azj andab atomale pozitivine vai negativine [[elektrotäude]].
 
Ionad erižikš heničuiš vasttase kaikiš [[agregatine substancijan olend|agregatižiš substancijan olendoiš]] — [[gaz]]oiš (ozitesikš, [[Man atmosfer|atmosferas]]), [[nozoluz|nozoluziš]] ([[suladused|suladusiš]] da [[segoitez|segoitesiš]]), [[kristall]]iš da [[plazm]]as (ozutesikš, [[tähthidenkeskeine ümbrišt|tähthidenkeskeižes avarudes]]).
Rivi 9:
Ionad oma aktivižed heničud himižešti, ka ned sädaba reakcijoid atomoidenke, molekuloidenke da ičekesken. Ionad sünduba segoitesiš [[elektrolitine dissociacii|elektrolitižen dissociacijan]] jäl'ghe da determiniruiba [[elektrolit]]oiden ičendoid.
 
Voib säta ionoidionid himižel vai fizižel tel. Himižikš, ku neitraližel atomalpäi üks' vai enamba elektronad lähteba, ka sil om netto-pozitivine täude, da se om tetab [[Ion#Anionad da kationad|kation]]aks. Ku atom sab elektronoidelektronid, ka sil om netto-negativine täude, da se om tetab [[Ion#Anionad da kationad|anion]]aks. Ku ion om üksjaine atom ka se om atomine vai [[monoatomine]] ion, a ku ionas om kaks’ vai enamba atomad, ka se nimitase [[molekulärine ion|molekulärinemolekulärižeks]] vai [[äiatomine ion|äiatomižeks ionaks]].
 
Substancijan fizižen ionizacijan statjaks, gazan ozutesikš, muga nimitadud «ionparad» sädase ioniden iškun rezul'tataks. Joudai elektron da pozitivine ion oma kaikuččes mugoižes paras.
 
[[Metall]]ad formiruiba kationid, sikš ku nenilpäi elektronad lähteba, kudaig [[metallatoi substancii|metallatomad substancijad]] formiruiba anionid elektronoidenelektroniden tulendal.
 
== Anionad da kationad ==
[[Fail:Ions.svg|thumb|right|upright=1.75|[[Hapanik]]an [[atom]]as (kuvan keskuses) üks' [[proton]] da üks' [[elektron]] oma. Elektronan lähtend andab kationad (kuvan huras), sen-žo aigan elektronan tulend andab anionad (oiktas). Kaks'elektronine pil'v om tulnu hapanikan anionale, sen radius tegese enamb, mi neitraližen atoman radius, mitte ičekät äjan enamb pall'astoittud [[kation]]an protonad. Hapanik formiruib vaiše mugoine kation, miččes ei ole elektronoidelektronid, ika eskai kationiš, miččiš (ei hapanikan kartte) kaik-se jäba üks' vai enamb elektronad, oma üks'-se penemba neitraližid atomoid vai molekuloid, kudambišpäi sünduiba.]]
Sikš ku protonan elektrotäude ičeze surudes om kohtaine elektronan täutkenke, ka ionan netto-elektronine täude sättub protoniden verdanke ionas minus elektronoidenelektroniden verd siš.
 
'''Anion''' (−) ([[grekan kel'|grek.]] ἄνω (''ánō'') — ''ülähäks'') om ion, kudambas elektronoidelektronid enamba mi protonid, ka se azj andab '''netto-negativine täude''' (sikš ku elektronoilelektronil om negativine täude i protonil om pozitivine täude).
 
'''Kation''' (+) ([[grekan kel'|grek.]] κατά (''katá'') — ''alahaks'') om ion, kudambas penemba elektronoidelektronid mi protonid, ka ned andaba '''netto-pozitivine täude'''.
 
Erasid ližanimid kävutadas ioniden äikerdoitud täutkenke täht. Ozutesikš, ion −2-täutkenke om tetab [[dianion]]aks da ion +2-täutkenke om tetab kuti [[dikation]]. [[Cvitterion]] om neitraline molekul pozitivižen da negativižen täutkidenke erasiš tahoiš molekulan irdpolel.
Rivi 48:
''Päine kirjutuz: [[Plazm]].''
 
Vedetomiden gazanvuiččiden ioniden keraduz, vai eskai gaz täuttud heničuiden erasen verdanke nimitase plazmaks. Enamba mi 99.9% Mirun nägujas substancijaspäi voib olda [[plazm]]an nägus.<ref>[http://science.nasa.gov/newhome/headlines/ast07sep99_1.htm Plasma, Plasma, Everywhere] Science@NASA Headline news, Space Science # 158. September 7, 1999.</ref> Se mülüb meiden [[Päiväine]] da toižed [[tähtaz|tähthad]], [[planetoidenkeskeine avaruz|avaruz planetoiden keskes]] da [[tähthidenkeskeine avaruzümbrišt|avaruz tähthiden keskes]]. Plazm om nellänz' substancijan olend ([[kova hibj|kovad hibjad]], [[nozoluz|nozoluded]], [[gaz]]ad-ki), sikš ku sen ičendad oma toižed materialižkš. [[Astrofizine plazm|Astrofizižes plazmas]] om tobjimalaz elektroniden da protoniden segoitez (ioniziruidud vezinik).
 
== Homaičendad ==