Ion: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Ei ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 1:
'''Ion''' ([[grekan kel'|grek.]] ''ἰόν'' — ''mänii'') — üks'atomine vai äiatomine [[henič]] elektrotäutkenke, kudamb sädase ühten vai severdan [[elektron]]
Ionad erižikš heničuiš vasttase kaikiš [[agregatine substancijan olend|agregatižiš substancijan olendoiš]] — [[gaz]]oiš (ozitesikš, [[Man atmosfer|atmosferas]]), [[nozoluz|nozoluziš]] ([[suladused|suladusiš]] da [[segoitez|segoitesiš]]), [[kristall]]iš da [[plazm]]as (ozutesikš, [[tähthidenkeskeine ümbrišt|tähthidenkeskeižes avarudes]]).
Rivi 9:
Ionad oma aktivižed heničud himižešti, ka ned sädaba reakcijoid atomoidenke, molekuloidenke da ičekesken. Ionad sünduba segoitesiš [[elektrolitine dissociacii|elektrolitižen dissociacijan]] jäl'ghe da determiniruiba [[elektrolit]]oiden ičendoid.
Voib säta
Substancijan fizižen ionizacijan statjaks, gazan ozutesikš, muga nimitadud «ionparad» sädase ioniden iškun rezul'tataks. Joudai elektron da pozitivine ion oma kaikuččes mugoižes paras.
[[Metall]]ad formiruiba kationid, sikš ku nenilpäi elektronad lähteba, kudaig [[metallatoi substancii|metallatomad substancijad]] formiruiba anionid
== Anionad da kationad ==
[[Fail:Ions.svg|thumb|right|upright=1.75|[[Hapanik]]an [[atom]]as (kuvan keskuses) üks' [[proton]] da üks' [[elektron]] oma. Elektronan lähtend andab kationad (kuvan huras), sen-žo aigan elektronan tulend andab anionad (oiktas). Kaks'elektronine pil'v om tulnu hapanikan anionale, sen radius tegese enamb, mi neitraližen atoman radius, mitte ičekät äjan enamb pall'astoittud [[kation]]an protonad. Hapanik formiruib vaiše mugoine kation, miččes ei ole
Sikš ku protonan elektrotäude ičeze surudes om kohtaine elektronan täutkenke, ka ionan netto-elektronine täude sättub protoniden verdanke ionas minus
'''Anion''' (−) ([[grekan kel'|grek.]] ἄνω (''ánō'') — ''ülähäks'') om ion, kudambas
'''Kation''' (+) ([[grekan kel'|grek.]] κατά (''katá'') — ''alahaks'') om ion, kudambas penemba
Erasid ližanimid kävutadas ioniden äikerdoitud täutkenke täht. Ozutesikš, ion −2-täutkenke om tetab [[dianion]]aks da ion +2-täutkenke om tetab kuti [[dikation]]. [[Cvitterion]] om neitraline molekul pozitivižen da negativižen täutkidenke erasiš tahoiš molekulan irdpolel.
Rivi 48:
''Päine kirjutuz: [[Plazm]].''
Vedetomiden gazanvuiččiden ioniden keraduz, vai eskai gaz täuttud heničuiden erasen verdanke nimitase plazmaks. Enamba mi 99.9% Mirun nägujas substancijaspäi voib olda [[plazm]]an nägus.<ref>[http://science.nasa.gov/newhome/headlines/ast07sep99_1.htm Plasma, Plasma, Everywhere] Science@NASA Headline news, Space Science # 158. September 7, 1999.</ref> Se mülüb meiden [[Päiväine]] da toižed [[tähtaz|tähthad]], [[planetoidenkeskeine avaruz|avaruz planetoiden keskes]] da [[tähthidenkeskeine
== Homaičendad ==
|