Läipcig: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '{| class="infobox bordered" align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=275 style="clear:right; margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; fon...'
(Nimittušt erod)

Vajehtuz 27. Semendku 2012, kell 17:03

Läipcig (saks. Leipzig) om lidn Germanijas, kaikiš järedamb lidn Saksonijas. Lidnas om lujas sur' i vanh tutab universitet. Kaikuččel vodel Läipcigas om erazvuiččid jarmankoid.

Läipcig
Läipcigan lidnanznam
Eläjiden lugu 522 883
Pind 297,60 km²
Homan jumalanpert'
Läipcig 1900 vl.

Ezmässai neciš lidnas oliba elänuded slavilaižed, sid' se tegihe germanižeks. Lidnan oiktused Läipcig sai 1165 vl.

Vl. 1409 om pandud Läipcigan universitetan aluz. Neciš universitetas vll. 1661 - 1666 openzihe sur' matematikantedomez' da filosof Läibnic.

Vll. 1723 - 1750 Pühän Homan jumalanpertiš radoi organistan da horan ohjandajan genialine muzikankirjutai Johan Sebastian Bah.

Vl. 1813 Läipcigha om sündnu sur' muzikankirjutai Rihard Vagner. Lidnha oma mugažo sündnuded kirjutai Göte, filosof Nicše i toižed.

Irdkosketused