Tamm: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
+ |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 18:
| range map =
}}
[[Fail:Gustave Courbet - Le Gros Chêne (1843).jpg|thumb|right|250px|«Sur' tamm»-voikuva ({{lang-fr|Le Gros Chêne}}), sädi francijalaine [[Güstav Kurbe]]-pirdai (1843)
'''Tamm''' vai '''Dub''' ({{lang-la|Quercus}}) om lehtez[[pu]]iden heim. Mülütadas [[Bukpuižed]]-sugukundha. Läz 600 erikod om heimos. Järed pu sanktanke tüvenke päpaloin, voib eläda voz'sadoiš. Tamm andab pajumunid (pähkmid todeks), kut [[bukpu]] i [[kaštan]].
== Leviganduz ==
Pu kazvab Pohjoižen mapoliškon regioniš, kus ven, subtropine i tropine klimatad oma: [[Evrazii]], Keskmeren [[Afrik]]an mad i [[Pohjoižamerik]]. Areal ristikoičeb ekvatorad korktoiden mägiden pautkidme Indonezijas i Suviamerikas (severz'-se erikoid). Tamman sariden pind poleneb arvokahan punsüdäimen tagut.▼
▲kus ven, subtropine i tropine klimatad oma: [[Evrazii]], Keskmeren [[Afrik]]an mad i [[Pohjoižamerik]]. Areal ristikoičeb ekvatorad korktoiden mägiden pautkidme Indonezijas i Suviamerikas (severz'-se erikoid). Tamman sariden pind poleneb arvokahan punsüdäimen tagut.
Venäman evropižen palan üks'jäine sijaline erik om [[järgeline tamm]] (''Quercus robur'', se-žo kezaline vai anglijalaine), kävutase kovaks [[pu (material)|pumaterialaks]]. Sen ližaks, üks' evropine erik kazvab valdkundan päivlaskmaižel röunal i kaks' erikod oma levitadud [[Sibir'|Sibirin]] suves. Akklimatiziruihe [[Altajan rand]]as.
| |||