Kolkat: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Motoranger (pagin | tehtud radod)
päine kuva om panoram vai kollaž
Rivi 10:
| Voz' = 2011
| Pind = 185
| Fail = VictoriaSouth Memorial,City MonumentTowers, Kolkata, India.jpgJPG
| Pämez' = Šri Sovan Čatterdži<ref>[http://www.hindustantimes.com/Sovan-Chatterjee-to-be-new-Kolkata-mayor/Article1-554057.aspx Sovan Chatterjee to be new Kolkata mayor (Sovan Čatterdži pidab rata Kolkatan uden pämehen). — Hindustan Times (Uz' Deli, ''hindustantimes.com''). — 6. kezaku 2010.] {{ref-en}}</ref>
| Telefonkod = +91-33
| Aigvö = [[UTC]]+5:30
}}
[[Fail:Victoria Memorial, Monument, Kolkata, India.jpg|thumb|left|250px|Monument Viktorii-memorialas]]
'''Kolkat''' ({{lang-bn|কলকাতা}}, {{lang-hi|कोलकता}}, {{lang-en|Kolkata}}; edel 2001. vot oficialine nimi oli '''''Kal'kutt''''', {{lang-en|Calcutta}}) om lidn [[Gang|Gang]]-jogen]] suhištos, [[Indii|Indijan]] päivnouzmas. Se om [[Päivlaskmaine Bengalii]]-štatan pälidn.
 
Suren Kolkat-lidnan pind om kahtenz' Indijas ([[Mumbai|Mumbain]] jäl'ghe) — 1886 km², ristitišt om nellänz' Indijas (Mumbain, [[Deli]]n da [[Bangalor]]an jäl'ghe). Lidnan ristitišt om 4 486 679 ristitud (2011) (7nz' sija), lidnaglomeracijas — 14 112 536<ref>[http://www.censusindia.gov.in/2011-prov-results/paper2/data_files/India2/Table_3_PR_UA_Citiees_1Lakh_and_Above.pdf Urban Agglomerations/Cities having population 1 lakh and above. Provisional Population Totals, Census of India 2011 (''censusindia.gov.in'').] {{ref-en}}</ref> (2011, koumanz' sija Indijas).
 
Kolkat oli kaiken [[Britanine Indii|Britanižen Indijan]] pälidn ani 1911. vodhesai, siš päliči nügüd' se om järed politikan openduz-, tedo- da kul'turkeskuz. Toižes polespäi, lidnas om problemoid-ki: gollüz, il'man redustoitand da tüpad teiden likumižes.
 
== Geografii ==
Kolkat sijadase korktusil 1,5..9 metrad korktusil meren pindan päl,. matkMatk merhesai ([[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] [[Bengalijan laht]]) om 148 kmkilometrad. Lidnan päpala om Hugli-jogen (Gangan jogensarak) päivnouzmaižel randal, sokahiš maiš. Pidi äi voz'kümnid adaptiruimha ned mad elon täht.
 
Kolkatan mahuz om allüvialine, kaiken [[Indan da Gangan tazangišt]]on kartte. [[Antropogen|Nelländesižen eran]] sagedmad kogotas savid, mudad da letet. Ned oma kahtidenkahten savišoiduidensavišoidun keskes, alembaine kudambišpäi otab 250..650 metrad süvüt, ai ülembaine — 10..40 metrad. Lidn da sen ümbrišt omoma manrehkaidusen varuližusen zon.
 
[[Tropikad|Tropine]] klimat, voden kesklämuzkeskmäine lämuz om +26,3 C°. Sadegiden tobj pala (vodes 1781 mm) todastose suvipäivlaskmaižil mussonil.
 
== Transport ==
Kolkatan kundaline transport mülübmülütab metrodmetropolitenad, ezilidnaižid raudteid, avtobusoid da tramvajidtramvaid. Raudten rengaz ümbärdab lidn.
 
Kolkatan metro om ezmäine Indijas, saudud [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ:n]] tehnižel abul, sen avaiduz oli vl 1984. Siš om üks'jäine jono suvespäi pohjoižehesaipohjoižhesai pidust' Hugli-joged, piduz 22,3 km. Völ severz'-se jonodjonoid saudas vai projektiruidas.
 
Lidnas om avtobusmaršrutoiden šingotadud sistem. Üks'jäine Indijan lidn tramvaijonoiden sistemanke. Ei täudu teid Kolkatas, se om äiluguižiden tüpiden sü.
 
Rahvahidenkeskeine Netadži Subhas Čandran nimt'nimed lendimport sijadase läz 17 km Kolkatan keskuselpäi Dum-Dum-lidnudesezilidnas, se otabtegeb taholižedtaholižid reisadreisid-ki.
 
Kolkat om Päivnouzmaižen Indijan kaikiš järedamb port. Sihe azjaha kacmata, miše meri ([[Bengalijan laht]]) om edahan portalpäi, valdmerilaivil om voimuz ujumha sihepäi.
 
== Kul'tur ==
[[Fail:Indian Museum, Courtyard, Kolkata, India.jpg|250px|right|thumb|Indijan muzei Kolkatas.]]
Kolkat oli da om-ki bengalijan literaturan tarbhaine keskuz. Kaikiš tetabamb indine kirjutai [[Tagor Rabindranat|Rabindranat Tagor]], äjad toižed kirjutajad-ki, eliba da radoiba täs, Kolkatas. Üks' kaikiš surembiš mail'man kirjjarmankoišpäi ([[anglijan kel'{{lang-en|angl.]] ''Kolkata Book Fair''}}) mäneb tobjimalaz kirjoiden prezentacijan tehmaha, ei mömha niid. Kolkat om bengalijan čomamahton da muzikan tarbhaine keskuz. Vl 1943 ezmäine pirdajiden ühtnend oli tehtud Indijas, sen nimi oli «Kal'kuttan jouk».
 
== Homaičendad ==