Kivihil': Erod versijoiden keskes

Kivihil' om mustan muju kivisugu, erasti hahkmust. Hošt om tervakaz vai metalline. Organine pala mülütab nenid substancijoid: [[hil'nik]] 75..92 %, [[vezinik]] 2,5..5,7 %, [[hapanik]] 1,5..15 %. Voib mülütada 2..48 % lendlijoid substancijoid. Nepsuz vajehtase 1..12 % röunoiš. Eriline palandan lämuz oleleb 30,5—36,8 MDž/kg (kuivas olendas). Keskmäine ninevuz kaivudes om 1796 kg/m³, kivihilen pudotadud ninevuz om 1683 kg/m³.

Organižen massan mülünd om neitraline, se ei ole magnitine ([[diamagnetik]]), jäb reakcijata vällid muglid[[mugl]]id normaližiš arvoimižiš i painuden al. Kivihilen bitumad[[bitum]]ad oma ühtnendad aromatiženke strukturanke, buran hilen bituman erineden. Ei olend löutud [[muiktuz|razvmuiktusid]] i [[efir (himine ühtnend)|efirid]] kivihiles, om vähä ühtnendoid parafinan[[parafin]]an strukturanke. Mineraližed ližasegoitused anttas magnitižid ičendoid. Kivisugu om lämuzizoläcijan kartte.

Kivihilen sädand oli läz kaikiš šoiduiš — devonaspäi[[devon]]aspäi neogenhasai[[neogen]]hasai, formiruihe aktivižemb [[karbonpord|karbonas]], [[perminpord|permiš]] i [[juranpord|juras]]. Hil' venub mas šoiduiden i linzoiden formal erazvuiččenke sanktusenke (kümnikoišpäi santimetrid kümnikoihesai i sadoihesai metrid), pindšoiduspäi 2500 metrhasai süvütte da sen enamba.

Kivihil' kävutase [[poltuz|poltuseks]] ičeksaz, vedes henotud olendas, ümbriratud [[gidrogenizacii|gidrogenizacijal]] nozolpoltuseks. Portativine poltuz, lämbitusen täht i elektrusen samižen täht. Sadas [[koks]]ad i pol'koksad arni necen hilen toižendaspäi, edemba tehtas himižiden substancijoiden surt lugumärad ([[naftalin]], [[fenol]], [[pek]] da tž.), i niišpäi tehtas mineraližid [[heretuz|heretusid]], plastikad[[plastik]]oid, [[tekstil'|sintetižid kuiduid]], sauvondmujuid[[lak]]oid da [[sauvondmuju]]id.