Metallurgii: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
+ |
||
Rivi 6:
Otnus metallurgijha person om metallurg.
== Toižendad ==
Mail'man praktikas jagadas metalloid raudaks (sen ühthesuladusidenke) i toižikš (mujumetalloikš), ka metallurgii jagase raudan i mujumetallurgijaks.
''Raudan metallurgii'' mülütab [[raud]]an kivendoiden samišt i küllästoitmišt, [[kaugedraud]]an, [[teraz|teraraudan]] i ferroühthesuladusiden tehmišt da vanundad.
''Mujumetallurgii'' om mujumetalloiden kivendoiden samine i küllästoitmine, mujumetalloiden tehmine niiden ühthesuladusidenke. Jagadas mujumetalloid fizižiden ičendoiden i ezimäričendan mödhe: jüžmakod ([[vas'k]], [[hahktin]], [[cink]], [[tin]], [[nikel']]) i kebnad ([[alüminii]], [[titan (element)|titan]], [[magnii]]).
Tehnologižen päprocessan mödhe metallurgii jagase pirometallurgijaks, gidrometallurgijaks i biotehnologijan kävutandanke. ''Pirometallurgii'' kävutab korktoid lämuzid poltandan i suladusen täht, sen toižend om plazmmetallurgii. ''Gidrometallurgii'' om metalloiden samine vedensegoitesespäi i muglastandal jäl'ghiženke cementacijanke vai elektrolizanke. Mikrobiden ecind ''metallurgijan biotehnologijanke'' täht jätktase, nügüd'aigan ottas kävutamižhe mikroorganizmid samha torhudespäi nenid mujumetalloid: vas'k, [[kuld]], cink, [[uran (element)|uran]], [[nikel']] sul'fidoišpäi. Kävutadas mikrobid avaros puhtastamha heitmižvezid olijoiden metallurgižiden tegimiden jäl'ghe.
== Homaičendad ==
| |||