Erinevus lehekülje "Haidarabad" redaktsioonide vahel

+
(ližaduz)
(+)
Eländpunktan aluz om pandud 16. i 17. voz'sadoiden röunal kuti [[Golkond]]an pälidn. Alusenpanii om islamine Muhammed Kuli-sultan Kutb-šahoiden dinastijaspäi. Lidn om nimitadud pühän Ali ibn Abu Talib-halifan «Haidar»-närituznimenke (lev) oiktastuseks. Amuine pertišt om letud mogoližiden ohjastajiden aigan, heišpäi om kaičenus äi čomid pert'kuluid, mečetid, kaumusid, eländpertid. Vll 1724−1956 lidn oli Haidarabadan ruhtinazkundan pälidnaks i nizamoiden rezidencijaks. Vl 1870 raudte tuli Haidarabadha. Haidarabad-štatan pälidn sen olendan aigan vll 1949−1956. Andhra Pradeš-štatan pälidn vspäi 1956.
 
Haidarabad šingotase kaikenvuiččel tegimištol. Kaik 11 universitetad i 26 järedad institutad ratas lidnas. Vozne produkt om 74 mlrd US$ ekvivalentas.
 
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase 505 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Musi-jogijogen keskjoksmuz ({{lang-te|మూసీ నది}}, {{lang-hi|मूसी नदी}} ''Mūsī nadī'', {{lang-en|Musi River}} 140240 km pitte, [[Krišnanjogi|Krišnanjogen]] hura ližajogi) erigoičeb vanhad lidnad udespäi, om saudud äi sildoid siš päliči lidnan röunoiš. Padoseinäd oma saudud Musi-jogel, se varatoitab lidnad vedel, no i alištub sur'vezile.
 
Klimat om tropižen savannan kuivsezonanke. Lämuden absolütine minimum oleli +8 C°, maksimum +46 C°.
7508

muudatust