Elektron: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Motoranger (pagin | tehtud radod)
+
Motoranger (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 8:
Elektron om jagamatoi da strukturatoi heneg 10<sup>-17</sup> sm-keskustoihepäi elementarižiden henegiden fizikas nügüd'aigaižen el'gendusen mödhe. Elektron ühtneb [[väll' vastaimižpaineg|vällähä]], [[elektromagnitine vastaimižpaineg|elektromagnitižhe]] da [[gravitacine vastaimižpaineg|gravitacižhe]] vastaimižpainegihe. Se om kaikiš kebnemb da üks'jäine stabiline heneg leptonišpäi täutkenke ičeze antihenegenke, [[pozitron]]anke ühtes.
 
ElektronanJoudjan elektronan mass om 9,1093837015(28)⋅10<sup>−31</sup> kg. Effektivine mass kristalloiš om enamba äjan. Elektron ottase surudeks irdmärita fizikan modeliš. Todištihe, miše sen suruz om penemb mi 10<sup>−20</sup> sm (vn 1989 Nobelän premii).
 
Elektrine täude om tazostadud −1,602176634⋅10<sup>−19</sup> Kl surudehe tarkoiktas vspäi 2019. Se kävutase toižiden elementarižiden henegiden elektrotäutken märičendühtnikaks.
 
Elektronan elektrižen täutken suruz om äjad enamba sen massha kacten, mi kaikil toižil elementarižil henegil vai niiden sistemoil. Voib ličta elektronid koviš hibjoišpäi kebnemb toižiden elementarižiden henegiden rindataden. Nene kaks' faktad sel'gitadas elektroniden äiluguižid kävutandoid elektrovakuumižiš ladimiš.
 
== Homaičendad ==