Sol'hein: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
Tühjitadud toižetuz 138730, kudamban tegi Archaeodontosaurus (arutelu) - not representative photo
Teg-sana: Hetä
Koiravva (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1:
{{Taxobox
[[Fail:Rumex acetosa cultivar 01.jpg|thumb|right|250px|Sol'hein]]
| name = Sol'hein
'''Sol'hein''' ({{lang-la|Rumex acetosa}}) om äivozne [[kazmuz]]. Mülüb [[Grečanvuiččed]]-sugukundha (''Polygonaceae'').
| image title = Sol'hein
| image file = Ahosuolaheinä (Rumex acetosella).jpg
| image descr = Änikoičijan sol'heinän ühthine nägu
| regnum = Kazmused
| divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'')
| classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'')
| ordo = [[Uniheinänikoižed]] (''Caryophyllales'')
| familia = [[Grečanvuiččed]] (''Polygonaceae'')
| genus = ''[[Rumex]]''
| species = '''Sol'hein'''
| latin = {{btname|Rúmex acetosélla |[[Linnei Karl|L.]], 1753}}
| wikispecies = Rumex acetosella
| commons = Category:Rumex acetosella
| itis = 20934
| ncbi = 61450
| range map =
}}
'''Sol'hein''' ({{lang-la|Rumex acetosaacetosella}}) om äivozne [[kazmuz]]. Mülüb [[Grečanvuiččed]]-sugukundha (''Polygonaceae'').
 
Toižed nimitused dialektoiš: '''tuličud''', '''jurutk''', '''kikilistud''', '''muiktad''', '''patrakod''', '''hebonkel' ''' i '''hebonmuigičud''' (''Rumex acetosella'').
 
== Ümbrikirjutand ==
Kazvab Evrazijas, Afrikan pohjoižes da Avstralijan päivlaskmas. Ei navedi muiktoid [[mahuz|mahusid]]. Voib olda 1 metrhasai kortte. Seikh nimitase ''varzing:oks''. Lehtesed oma kožujad sömhä, kazdas 15-20 sanimetrhasai. Jur' om lühüd, pidab 27 procenthasai dubindsubstancijoid.
Kazvab Evropas, Keskuzazijas, Sibiridme i Afrikan pohjoižen Atlas-mägil. Invazivine rujohein [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiš]], putub avaros [[jonikaine|jonikaižen]] plantacijoil, valičeb niid-žo arvoimižid, mi nece marj-ki. Sol'hein navedib rohlid vägitomid muiktoid [[mahuz|mahusid]] (erineden ''Rumex acetosa''-erikospäi), kazvab letkesižil nituil, kivekahil pindoil, mugomiš nepsoiš tahoiš kut jogiluht i soröun. ''[[Lycaena phlaeas]]''-lipkaižen gaved'madoiden kazmuz-pidai.
 
Voib olda 10..40 sm kortte. Seikh nimitase ''varzing:oks'', se voib olda püštoiged vai kover i sarakoičese rusttahkoikš barbikš üläpalas. Severz'-se seikhid kazdas juren čokkoimespäi. Lehtesed oma 1,5..5 sm pitte, lehtesen levedusen i pidusen proporcii om läz 3 : 8. Äikerdoičese juriden paloil kebnas.
Kävutadas südäivet heinäspäi tervehtamha cingad, revmatizmad, sibitest vaste. Voib kazvatada maižanduses. Slokosttäs — vaumitas [[šči]]d, möuvast, konserviruidas.
 
== Kävutand ==
Kazmused elänzoittas aigaks uzid vajehtadud ristitul landšaftoid.
 
Sol'heinäl ei ole sötmižarvust kabjživatišton täht. Ku lehm söb äi necidä heinäd, ka uit linneb hänel.
 
Ottas kävutamižhe palahtoitimeks [[sagud]]en tehmižen aigan. Lehtesed oma karktad magul, no limonan lujanke hajunke, i erasti ottas niid kulinarijha ližadamha blödale magud da hajud, kut vihoštesen pala i garnir.
 
== Kacu mugažo ==
* [[Tuličud]] (''Rumex acetosa'')
* [[Hebonjurušk|Koiranmuiktad]] (''Rumex confertus'')
* [[Jänišantomaine]] (''Oxalis acetosella'')
 
== Homaičendad ==
<references />
 
{{Commons|Rumex acetosaacetosella}}
 
{{stub}}
[[Kategorii:Grečanvuiččed]]
[[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Heinäsižed kazmused]]
[[Kategorii:SömkazmusedRujoheinäd]]
[[Kategorii:Zell'kazmusedPalahtoitimed]]