Himii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Motoranger (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 1:
{{1000}}
[[Fail:Chemicals in flasks.jpg|thumbnail|right|250px|Himižed substancijad flakoniš]]
'''Himii''' om tarkoiged tedo [[substancii|substancijoiš]], niiden ičendoiš, sauvoses, toižetamižes [[himine reakcii|himižiden reakcijoiden]] tagut i käskusiš, kudambiden mödhe nened reakcijad tegesoiš.
 
[[Londusentedo]]n pala, om äi kosketusid [[fizik]]anke i [[biologii|biologijanke]]. Erižed disciplinad tedoitas niid kosketusid. Himii om tedo [[molekul]]oiden da [[ion]]iden toižetamižes, eile atomoiden.
 
== Tedon šingotesen istorii ==
Himijan mahtused šingotihe ristitkundas amussai. Lämuden kävutand, sömän i zelliden vaumičend, nahkoiden dubind oliba istorijanedeližiš kundoiš völ. Möhemba käziradajiden mahtused otaškanzihe toižid himižid processoid metallurgijas, padoiden i stöklan tehmižes. Himine tedo putui evropalaižile arabalaižišpäi tobjimalaz heiden tulendan Ispanijan territorijha jäl'ghe vl 711, i nimitihe tedod «alhimijaks» pit'kan aigan araban virkandan mödhe.
 
Alhimikad napriba sada [[kuld]]ad toižiš metalloišpäi, sikš miše ottihe kuldad rahoikš. Heiden aig tuli äjiden eziauguižiden substancijoiden sandale, niiden sandan mahtusiden, erigoitusen da puhtastamižen šingotesele. Vaiše 16.-17. voz'sadoil himii sündui kut todesine tedo. Sil aigal tedoavaidusiden rivi löuzi mail'man mehanistižen nägun alusid, erazvuitte tegimišt šingotaškanzihe i farmaceftikan medicinine znamoičend lujeni. Muga substancijoiden tedoidajiden lugumär ližadui, i hö sädiba hüvin meletadud aktualižid praktižid metodoid. Sen aigan sured tedomehed oma [[Georgii Agrikola]] i [[Teofrast Bombast Paracel's]].
 
== Kacu mugažo ==