Maorin kel': Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Eniisi Lisika (pagin | tehtud radod)
Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Maorin kel' (ičeze nimituz om ''Te reo Māori'') om avstronezine kel', kudambal pagištas maorilaižed Uz' Zelandii|...'
 
Eniisi Lisika (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1:
'''Maorin kel'''' (ičeze nimituz om ''Te reo Māori'') om [[Avstronezižed keled|avstronezine kel']], kudambal pagištas maorilaižed [[Uz' Zelandii|Udes Zelandijas]]. Se om üks' valdkundan oficialižiš kelišpäi (toine om [[anglijan kel']]). Sen lähižed keled oma, ozutesikš, [[samoan kel']] da [[havajan kel']].
 
Kelen igä om 800..1000 vot. Sil om äi paginoid. Pagižijoiden lugu om läz 160 000 tämbäi; kel't opetas školiš.
 
Erased maorin kelen vaihed tuliba äjihe mail'man kelihe: [[moa]], [[Kivi (lind)|kivi]] (''kiwi''), mana (noidan energii), ongaonga (üks' [[Kazmused|kazmusišpäi]]) da toižed.
Rivi 7:
== Etimologii ==
 
«''Maori»''-vajeh tuli ''*ma''(''a'')''qoli''-jurespäivaihespäi da znamoičeb «järgeline, tahoine»; voib löuta äi pojavid vaihid toižiš lähižiš keliš, ozutesikš, havajan keles: ''maoli'' «tahoine, todesine».
 
Anglijan kelel maorin kelen nimitust voib kirjutada» kuti ''Maori'', ''Maaori'' da ''Māori''; järgeližikš kävutadas ''Maori-'' da ''Māori''-vaihid. Paksus kävutadas muite ''te reo''-vaihed, ika se ei ole oiged, sikš miše nece vajeh znamoičeb «kel'» maorin kelel.
 
== Tämbäine situacii ==
Rivi 19:
== Paginad ==
 
Maorin kelel om äi paginoid; erasiden paginoiden pagižijad ani toine tošt ei toimetagoi. Maorin kelel ei ole literaturine kel' ei ole, sikš jogahine maorilaine kävutab ičeze paginad.
 
Paginoil om kaks' päjouk: «paivlaskmpol'žed» da «päivnouzmpol'žed»; paginoil om erinendoid fonetikas (/n/ da /ŋ/ vai /k/ da /ŋ/ oma erasti ühtenzoittud), vaihištos da grammatikas. Moriori-kel't, kudamb om kolnu tämbäi, lugedas maorin kelen paginaks järgeližišjärgeližikš; maorilaižed rikoiba sen kelen läz kaik pagižijoid edel evropalaižiden tulendad.
{| class="wikitable"
! colspan="5" |«Kaži»-vajeh erazvuiččiš paginoiš
Rivi 39:
 
== Kirjamišt ==
 
 
XIX. voz'sadan augus om sätud kirjamišt maorin kelen täht [[Latinan kirjamišt|latinan kirjamišton]] pohjal. Sil om 15 kirjam da kaks' digraf (''wh'' da ''ng''); makron-znam kävutase pit'kiden vokaliden täht:
Rivi 99 ⟶ 98:
* Konsonantad: [m], [p], [f] / [ɸ], [n], [ŋ], [t] / [t͡ʃ] (edel ''i'' da ''u''), [r], [w], [h].
* Vokalad: [i], [iː], [u], [uː], [e], [eː], [o], [oː], [a], [aː].
* Diftongad: /[/], /[/], /[/], /[/], /[/].
 
== Gramatik ==