Kivivoi: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
Ei ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 1:
[[Fail:Colour of crude oils.jpg|thumb|right|350px|Kivivoin mujud ([[Kavkaz]], [[Keskpäivnouzm]], [[Saudan Arabii]], [[Francii]]).]]
'''Kivivoi''' vai '''
Kivivoid lugetas [[kaivatuzpoltuz|kaivatuzpoltuseks]]. Voz'sadoil 20. da 21. nece om [[ristitkund]]an kaikiš znamasižembiš [[tarbhaižed kaivatused|kaivatusišpäi]].
== Etimologii ==
[[Anglijan kel'|Anglijaine]]
Toižil kelil: ''kőolaj'' [[mad'jaran kel'|mad'jaraks]] — «kivine voi», ''vuoriöljy'' [[suomen kel'|suomeks]] — «mägivoi».
Rivi 15:
== Ičendad ==
Kivivoin [[muju]] lujas
Kivivoin [[haju]] om specifine, mugažo vajehtab lujas. Haju oleleb hüväs mel'heižespäi vastmel'žes haižhusai.
Rivi 21:
Azotan-, rikin- da hapanikanmülütajad komponentad anttas kivivoile mujud da hajud tobjimalaz. Ned oma voidandvoiš da kivivoijänduses. Kivivoin irgiden hil'vezinikoiden enambuz (päiči aromatižiš) om hajutoi da mujutoi.
Tiheduz om 0,65
Kivivoin energijan koncentracii massan mödhe 30% korktemb [[kivihil'|kivihilid]]. Sen ližaks, voib ajada [[kivivoinveim]]il.
Rivi 36:
Torguzkivivoin sortud oma olmas standartiziruindan täht, mugažo eksportad kebnendamha. Mugomad sortud oma märitud valdkundan pälöudmižsijha vai löudmižsijiden kogoho sidotud. Kivivoivaldkund sab molembid kebnoid da jüžmakoid sortuid tobjimalaz.
Kivivoin ''WTI''- da ''Light Sweet''-sortud ([[AÜV]]) oma standartižed päivlaskmaižen šurupoliškon täht, ned oma ozutesikš kaikiden toižiden sortuiden täht. ''Brent''-sort ([[Sur' Britanii]]) om standartaks Evropan torgusiden täht da [[Kivivoin eksportirujiden valdkundoiden organizacii|KEVO]]:n valdkundoiden täht. [[Venäma]]n standartsortud oma ''Urals'' (jüžmak kivivoi) da ''Siberian Light'' (kebn kivivoi).
== Kävutand ==
|