Kivivoi: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Eniisi Lisika (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1:
[[Fail:Colour of crude oils.jpg|thumb|right|350px|Kivivoin mujud ([[Kavkaz]], [[Keskpäivnouzm]], [[Saudan Arabii]], [[Francii]]).]]
'''Kivivoi''' vai '''Mavoimavoi''' om londuseline voiškekaz palab [[nozoluz]] tundištadud hajunke. Se mülütab [[hil'vezinikad|hil'vezinikoiden]] segoitust päazjas. Nened hil'vezinikad oma erazvuiččen molekulmassanke. Hil'vezinikoiden ližaks, kivivoin erazvuiččed tipad mülütadas azot-, rik- da hapanikoikahid paloid.
 
Kivivoid lugetas [[kaivatuzpoltuz|kaivatuzpoltuseks]]. Voz'sadoil 20. da 21. nece om [[ristitkund]]an kaikiš znamasižembiš [[tarbhaižed kaivatused|kaivatusišpäi]].
 
== Etimologii ==
[[Anglijan kel'|Anglijaine]] «''petroleum»''-sana om saudud kahtiš sanoišpäi: [[grekan kel'|grekižes]] πέτρα ''petra'' «[[kivi]]» da [[latinan kel'|latinižes]] ''oleum'' «[[voi]]» sanoišpäi. Toižikš voib olda, [[grekan kel'|grekižes]] πετρέλαιο-sanaspäi («voi») täuzin.
 
Toižil kelil: ''kőolaj'' [[mad'jaran kel'|mad'jaraks]] — «kivine voi», ''vuoriöljy'' [[suomen kel'|suomeks]] — «mägivoi».
Rivi 15:
 
== Ičendad ==
Kivivoin [[muju]] lujas eravuitteerazvuitte oleskeleb, vajehtab buran ližamujuiden da koričman röunoiš päazjas (redukahan pakuižespäi muzevha burhasai, läz mustad mujud), erašti se oleleb sel'ktan mustan mujunke. Kivivoi putub vauvhan pakuižvihandan mujun-ki, mujutoi-ki om, mugažo lehedan mujun, ika se om harvašti.
 
Kivivoin [[haju]] om specifine, mugažo vajehtab lujas. Haju oleleb hüväs mel'heižespäi vastmel'žes haižhusai.
Rivi 21:
Azotan-, rikin- da hapanikanmülütajad komponentad anttas kivivoile mujud da hajud tobjimalaz. Ned oma voidandvoiš da kivivoijänduses. Kivivoin irgiden hil'vezinikoiden enambuz (päiči aromatižiš) om hajutoi da mujutoi.
 
Tiheduz om 0,65-..1,05 g/sm³.
 
Kivivoin energijan koncentracii massan mödhe 30% korktemb [[kivihil'|kivihilid]]. Sen ližaks, voib ajada [[kivivoinveim]]il.
Rivi 36:
Torguzkivivoin sortud oma olmas standartiziruindan täht, mugažo eksportad kebnendamha. Mugomad sortud oma märitud valdkundan pälöudmižsijha vai löudmižsijiden kogoho sidotud. Kivivoivaldkund sab molembid kebnoid da jüžmakoid sortuid tobjimalaz.
 
Kivivoin ''WTI''- da ''Light Sweet''-sortud ([[AÜV]]) oma standartižed päivlaskmaižen šurupoliškon täht, ned oma ozutesikš kaikiden toižiden sortuiden täht. ''Brent''-sort ([[Sur' Britanii]]) om standartaks Evropan torgusiden täht da [[Kivivoin eksportirujiden valdkundoiden organizacii|KEVO]]:n valdkundoiden täht. [[Venäma]]n standartsortud oma ''Urals'' (jüžmak kivivoi) da ''Siberian Light'' (kebn kivivoi).
 
== Kävutand ==