Mansid: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Eniisi Lisika (pagin | tehtud radod)
Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om ''''Mansilaižed''' (ičeze nimituz om мāньси da vanh nimituz om voguližed) om vähäluguine rahvaz Venämas, kudamb eläb H...'
 
Koiravva (pagin | tehtud radod)
orfo, sintaksis, formitez
Rivi 1:
'''Mansid''' vai '''Mansilaižed''' (ičeze nimituz om ''мāньси'' da vanh nimituz om '''voguližed''') om vähäluguine rahvaz [[Venäma|Venämas]]n keskuzpalas, kudamb eläb [[Hantin da Mansin avtonomine ümbrik|Hantin da Mansin avtonomineavtonomižes ümbrikos]]; erased rahvahan ezitajad elädas mugažo toižiš [[Venälaižen Federacijan subjektad|Venäman subjektoiš]]. Se om [[Hantilaižedhantilaižed|hantilaižiden]] kaikiš lähižemb rahvazheimrahvaz. Hö pagišta [[Mansin kel'|mansin kelel]], kudamb om üks' [[Suomalaiž-ugrilaižed keled|suomalaiž-ugrilaižišpäi kelišpäi]], no tämbäi läz 60 % mansilaižiden kävutadas [[Venän kel'|venän kel't]].
 
Mansilaižed pagištas [[mansin kel'|mansin kelel]], se om üks' [[suomalaiž-ugrilaižed keled|suomalaiž-ugrilaižiš kelišpäi]]. Tämbäi mansilaižiden läz koumed videndest kävutadas [[venän kel'|venän kel't]]. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe mansilaižiden ühthine lugu oli 12 269 ristitud.
Vl 2010 mansilaižiden ühthine lugu oli 12 269 ristituid.
 
== Nimituz ==
Rahvahan ičeze nimituz znamoičeb «mez'», «ristit»; nece sana tuli suomalaiž-ugrilaižilpäiugrilaižes ''*mańćɜ''-sanalpäisanaspäi «uk, mez', ristit», dai voib löuta pojavid sanoid toižiš suomalaiž-ugrilaižiš keliš: маньть (''mańt́''), моньть (''mońt́''), мась (''maś'') [[hantin kel'|hantin keles]], mugažo [[Madmad'jaran kel'|mad'jaralaižiden]] ičeze nimituz üks'lugus — ''magyar''. MansinSil kelensanal erazvuiččiš paginoišom erazvuččid formoid ommansin silkelen sanalerazvuiččiš paginoiš: ''mańśi'', ма̄ньсь (''māńś''), мӧ̄ньсь (''mɔ̄̈ńś''), мӓньцӣ (''mäńćī''), ма̊ньсь (''måńś'').
 
SidäKaks' rahvastvaihid nimitamhaom kaks'venäkeles vaihoidsen omrahvahan venännimitandan keleltäht: ''манси'' vai ''мансийцы'' äilugus dai ''мансиец'' vai ''мансийка'' üks'lugus; манси vaihed voib kävutada ukod''манси''-vajeht vainimitamha naižedukoid nimitamhavai naižid.
Rahvahan ičeze nimituz znamoičeb «mez', ristit»; nece sana tuli suomalaiž-ugrilaižilpäi ''*mańćɜ''-sanalpäi «uk, mez', ristit» da voib löuta pojavid sanoid toižiš suomalaiž-ugrilaižiš keliš: маньть (''mańt́''), моньть (''mońt́''), мась (''maś'') [[hantin kel'|hantin keles]], mugažo [[Mad'jaran kel'|mad'jaralaižiden]] ičeze nimituz üks'lugus — ''magyar''. Mansin kelen erazvuiččiš paginoiš erazvuččid formoid om sil sanal: ''mańśi'', ма̄ньсь (''māńś''), мӧ̄ньсь (''mɔ̄̈ńś''), мӓньцӣ (''mäńćī''), ма̊ньсь (''måńś'').
 
1920—19301920−1930-nzihe vozihesai kävutibakävutihe «voguline»-vaihedvajeht ({{lang-ru|вогул}}) mansilašt nimitamha mansilašt; nece vajeh tuli hantin ''u̯oɣaĺ'' vai ''u̯oɣat́''-vaihilpäi. SidäOttas vaihedkävutamižhe kävutadassidä vajeht nimitamha mansilaižid völ erasiš keliš mansilašt nimitamha, ozutesikš, [[Saksansaksan kel'|saksan]] keles ''Wogul'', ''wogulisch''.
Sidä rahvast nimitamha kaks' vaihoid om venän kelel: манси vai мансийцы äilugus da мансиец vai мансийка üks'lugus; манси vaihed voib kävutada ukod vai naižed nimitamha.
 
1920—1930 vozihesai kävutiba «voguline»-vaihed (вогул) mansilašt nimitamha; nece vajeh tuli hantin ''u̯oɣaĺ'' vai ''u̯oɣat́''-vaihilpäi. Sidä vaihed kävutadas völ erasiš keliš mansilašt nimitamha, ozutesikš, [[Saksan kel'|saksan]] ''Wogul'', ''wogulisch''.
 
== Kel' ==
 
Mansilaižed pagišta venän kelel da mansin kelel.
 
Rivi 18 ⟶ 16:
 
== Elo ==
Mansilaižed päazjad oma kalatuz[[kalanpüdand]], [[mectuz]], pedroiden[[pedr]]oiden kazvatuz, [[maižanduz]] da kodiživatoiden kazvatuz. KalatuzKalanpüdand om levitudlevitadud [[Ob']]-jogel da [[Pohjoine Sos'vav]]-jogel. Pedroiden kazvatuz[[Pedranvodind]] om ottud hantilaižilpäi XIII—XIV13.−14. voz'sadoiš. da maižanduzMaižanduz om ottud [[Venälaižedvenälaižed|venälaižilpäi]] XVI—XVII16.−17. voz'sadoiš. Heiden kodiživatoiden kazvatusenkodiživatvodindan parahimad oksadsarakod oma [[Hebohebo|heboidenhebonvodind]] kazvatuz, [[Lindudlindud|lindkazvatuzkodilindun]] kazvatand, henoiden da järoidenjäredoiden sar'vikahiden sarvživatoidenživatoiden kazvatuz.
 
Kalanpüdandan azeged oma [[azrag]]ad da [[kalaverk|verkod]].
Mansilaižed päazjad oma kalatuz, mectuz, pedroiden kazvatuz, [[maižanduz]] da kodiživatoiden kazvatuz. Kalatuz om levitud [[Ob']]-jogel da Pohjoine Sos'va-jogel. Pedroiden kazvatuz om ottud hantilaižilpäi XIII—XIV voz'sadoiš da maižanduz om ottud [[Venälaižed|venälaižilpäi]] XVI—XVII voz'sadoiš. Heiden kodiživatoiden kazvatusen parahimad oksad oma [[Hebo|heboiden]] kazvatuz, [[Lindud|lindkazvatuz]], henoiden da järoiden sarvživatoiden kazvatuz.
 
Mansilaižiden elos tobj znamoičend [[sibirine kedr|sibirižel kedral]] om, kudambad kävutadas sidä keradamha pähkmiden järedadjäredoid satusid keradamha; otta kävutamižhe mugažo sen pun jürid kävutadas mugažoerazvuiččiden erazvuiččidkaluiden kaluidtegendan tegemhatäht, ozutesikš, astjoid da konorid. [[Toh'|Tohesižed]]-ki tehnusedtegesed oma levitud-ki:levitadud, mansilaižidenmansilaižed oma lujas mahtavad radoslujas radon tohenke. aigan.
Kalatusen azeged oma azragad da verkod.
 
HeidenMansine rahvahaline söm oma kala, liha da marjad. Hö ei sönugoisögoi senid, sikš miše meletibameletadas, miše sened oma sidodudkäredoihe käredoidenkeizandeižihe izandaižidenkesidodud.
Mansilaižiden elos tobj znamoičend [[sibirine kedr|sibirižel kedral]] om, kudambad kävutadas pähkmiden järedad satusid keradamha; sen pun jürid kävutadas mugažo erazvuiččid kaluid tegemha, ozutesikš, astjoid da konorid. [[Toh'|Tohesižed]] tehnused oma levitud-ki: mansilaižiden oma lujas mahtavad rados tohenke.
 
Heiden söm oma kala, liha da marjad. Hö ei sönugoi senid, sikš miše meletiba, miše sened oma sidodud käredoidenke izandaižidenke.
 
Tämbäi mansilaižiden 45% elädas lidnoiš.
Rivi 31 ⟶ 28:
== Homaičendad ==
<references/>
 
{{Commons|Category:Mansi}}
 
[[Kategorii:Venäman rahvahad]]