Samoan kel': Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Eniisi Lisika (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Eniisi Lisika (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 11:
== Kirjamišt ==
 
Vodel 1834 om tehnu kirjamišt samoan kelen täht latinan kirjamišton pohjal, sigä oli 14 kirjant; 3 — ''H'', ''K'', ''R'' — kävutadas vaiše ottud toižiš kelišpäi vaihiš. [[Makron (znam)|Makron]]-znamas, kudambankudambad kävutadas, miše jonoštada pit'kid vokalid, tämbei paksus ei kirjutagoi.
 
{|
Rivi 94:
*''Tama‘loa'' («uk-pämez'»),
*''Tamae‘ty'' («naine-pämez'»),
*''Solle'' («jaljäl'geline ristit»).
 
Nenel sanoil om samoan jüred, sikš miše lujas pojavad sanad voib löuta tämbeižes keles: ''tamāloa'' («uk»), ''tama‘ta‘i'' («naine» (ustavakaz form)), ''sole'' («poig!» — kavütadas, miše kucta).
 
Vil'jam Mariner (ang. ''William Mariner''), konz hän oli [[Tongan Kunigahuz|Tongal]], kirjuti erasid pajoid samoan kelel mušton mödhe. Nene pajod ei olgoi kändnud, sikš miše hän ei tedand samoan kel't, da sanad oma kirjutanud värin.
 
Konz evropižed tuliba sarile, pidihö tahtoiba käta [[Biblii|Biblijan]] samoan kel'he, sikš pidi ezmäi säda kirjamišton samoan kelen täht, kudamb ei oli völ. Kirjamišt om sätud vodel 1834 da ezmäi kirj, kudamban nimituz om «''E tala A, E, F''», om pästnu vodel 1834. Kirjas oli 11 lehtpolid: oigedkirjutesen urokad da tekstad samoan kelel. Siš kirjas oigedkirjutusel om eroid tambeižen oigedkirjutesen kohtha; vodel 1836 nece oigedkirjutuz om toižetanu: ''p'' kirjaman augotiba kävutada ''b'' kirjaman taguiči da ''g'' kirjaman — ''ng'' da ''gn'' [[digraf|digrafiden]] taguiči; mugažo augotiba kävutada makron-znaman pit'kiden vokaliden täht.
 
== Homaičendad ==